“Kui ainuüksi meie jaam oleks eelmisel aastal turul olnud, oleksid Eesti inimesed maksnud suurusjärgus 100 miljoni euro võrra väiksemaid elektriarveid,” põrutab Peep Siitam, kes juhib Paldiski maapõue rajatava Energiasalve projekti.

Nimelt hakatakse Pakri poolsaarele ehitama suurt 500 MW võimsusega akut, millega saab tulevikus salvestada taastuvenergiat. Äsja ehitusloa saanud Energiasalv toob elektrihinnad alla ja aitab astuda märgilise sammu energiajulgeoleku tagamise suunas. Millal võime tulevikuprojekti mõju oma rahakotis tunda ja kuidas on see kõik seotud teedeehitusega, räägib Energiasalve juht Peep Siitam.

Mis asi see Energiasalv on?

Energiasalve näol on tegemist suure, 500 MW võimsust omava akuga, mille plaanime ehitada Paldiski maapõue. Kui taastuvenergiat toodetakse rohkem kui tarbitakse, salvestab Energiasalv taastuvenergiat, pumbates allmaareservuaaridest vett Paldiski lahte. Kui tuule- ja päikeseenergiat on vähem kui tarbijad seda oma eluks vajavad, annab Energiasalv elektrivõrku elektrit vett Paldiski lahest läbi turbiinide allmaareservuaaridesse lastes. 12-tunnise nominaalse töötsükli jooksul annab Energiasalv võrku 6 miljonit kWh varasemalt salvestatud elektrienergiat, mis on mõnevõrra rohkem kui kõigi Eesti leibkondade keskmine ööpäevane elektritarbimine.

Millist probleemi Energiasalv Eestis lahendab?

Kõige lihtsam vastus on, et see toob elektrihinnad alla. Energiasalve vesisalvestuse tehnoloogia on hetkel soodsaim juhitava elektritootmise ja salvestamise tehnoloogiline lahendus maailmas, mille kasutuselevõtmine vähendab märkimisväärselt tipuenergia elektrihinda ning sellega leibkondade ja ettevõtete kulutusi elektrienergiale. Lihtsamalt öeldes võimaldab Energiasalv rohkem taastuvenergiat, tuult ja päikest, kasutusele võtta ning toob seeläbi hinnad alla.

Sel nädalal kuulsime, et Energiasalv sai ehitusloa. Mida see projekti jaoks tähendab?

Tegelikult saime ehitusloa juba detsembri alguses. Ehitusluba on vältimatu eeldus kõigeks muuks. Teisest küljest on kogu projektil oma ajagraafik ning ehitusluba oli selles reas vaid üks paljudest tegevustest, olgugi et väga oluline. Selle aasta lõpuks tahame lõpuni jõuda ehitushankega, et saaks 2024. aasta esimeses pooles alustada juba ehitustöödega. Ehitusloa venimine ajas ka ajagraafikut pikemaks.

Mille pärast ehitusloa saamine venis?

Me oleme Eestis esimene selline suur energeetikaprojekt, mis nüüd ehitusloa sai. Tuule- ja päikeseparke on teisi ka, aga sellise keerulisema ehitusobjektina on meie projekt esimene, mis ehitusloa on saanud, teised tulevad pika ajavahega järgi. Seetõttu oli meil kõige keerulisem eesjooksjana.

Teisalt kestab Eestis planeeringu menetlus seni, kuni viimasel küsijal on piinlik oma küsimust esitada ja viimasel arvajal piinlik arvamust avaldada. Ehk siis protsess kestab seni, kui kõik küsimused ja arvamused on laualt maas. See on põhjus, miks asjad nii kaua venisid.

Kui ehitusega järgmisel aastal alustate, siis millal võib oodata, et lihtinimene Energiasalve mõju oma rahakotis tunneb?

Aastal 2031, mitte varem. Selles seisnebki kogu energiasektori traagika. Kümme aastat pole Eestis tehtud midagi selleks, et elektrihindasid kontrolli all hoida – energiavaldkonnas on olnud kümnendi jagu tühikäiku. See on tegelik põhjus, miks pidid Eesti inimesed elektri eest maksma mullu ligi miljard eurot rohkem kui aasta varem. Sõda Ukrainas muidugi mõjutab, aga peamine põhjus, miks me nii palju maksime, on ikkagi see, et me pole teinud mitte midagi, et endale soodsat elektrivarustust tagada.

Meie alustasime oma projektiga Paldiskis aastal 2015. Alles 2022. aasta lõpuks saime ehitusloa. Ja lõplikult valmib Energiasalv 2031. aastaks. See näitab, kui pikalt need tegevused aega võtavad ja miks tuleb otsuseid teha enne, kui kriis on käes. Iga päev otsustamise edasilükkamist tähendab väga palju eurosid, kuid tagajärgi võime tunda alles 15 aasta pärast.

Kui ainuüksi meie jaam oleks eelmisel aastal reaalselt turul olnud, oleksid Eesti inimesed maksnud suurusjärgus 100 miljoni euro võrra väiksemaid elektriarveid. Kui see jagada iga päeva peale, teeb see 275 000 eurot päevas. Nii on väga lihtne aru saada, et iga päev otsustega viivitamist tähendabki sellises suurusjärgus suuremaid kulusid. Mis tahes otsustega viivitamine ei ole ainult rumaluse märk, vaid kuritegelik Eesti inimeste rahakoti suhtes.

Kuritegelikkusest rääkides, kas sõja riski kontekstis on Energiasalv turvaline viis energiat hoida?

Absoluutselt. Minu kindel veendumus on, et Eestil peab olema kodumaine ja roheline, tarbija jaoks soodne elektrivarustus, millega oleks tagatud 100-protsendiline energiajulgeolek. Esiteks peavad selleks olema kodumaised võimsused, et vältida terroririski, millest suurim on taristu, mis pole täielikult meie kontrolli all, näiteks kaablid või torud kuskil meres. Teiseks peavad need võimsused olema hajali üle Eesti. Selles kontekstis aitab Paldiski Energiasalve projekt kindlasti seda 100-protsendilist energiajulgeolekut tagada.

Esiteks on Energiasalv turvalises kohas ja sügavuses, nii et teda on raske pommiga tabada. Teisest küljest on Energiasalv eeldus selleks, et suuremahuline – see tähendab Eesti tegelikke vajadusi arvestav – taastuvenergia saaks üldse tekkida. Siiamaani pole meil sellega probleemi olnud, aga kui tuule- ja päikeseparke juurde tuleb, viivad nad iseenda hinnad alla. See pärsib uute tuule- ja päikeseparkide teket. Salvestid on eelduseks, et nad turule tekiksid.

Delfi kirjutas hiljuti, et Energiasalv pakub teedeehituseks uut maavara. Mida see tähendab?

Energiasalve reservuaaride ehitusel tekib kristalliinne ehituskivi – kõrgkvaliteediline ehituskillustik. Selle materjali kogus on ehitamise esimeses faasis ümardatult 15 miljonit tonni, millest saaks ehitada umbes 160-kilomeetrise uue muldkehaga tee. Tulevikus asendab see materjali, mida me praegu kümnete miljonite jagu igal aastal impordime.

Asendab sel põhjusel, et ta on odavam ja väga hea kvaliteediga materjal. Kui asendame selle materjaliga teedeehituses kasutatava lubjakivist valmistatud killustiku, siis meie rehkenduste kohaselt ja varem tehtud uuringute põhjal pikendab see märkimisväärselt teede eluiga ning tänu sellele vähendab kulutusi teedeehitusse. Ehk saame sama raha eest kauem kestvad teed, mis tähendab kokkuvõttes aastas kümnete miljonite jagu rahasäästu.

Ma ise arvan, et suuremgi kasu on elukeskkonnale. Paralleelselt käib lubjakivisõda uute karjääride avamise pärast – Jõelähtmel, Harku, Kiili ja Rae vallas, eelkõige Tallinna ümbruses. Meie hinnangul ei peaks elumajade kõrval uusi karjääre avama.

Kes selle projekti kinni maksab?

Energiasalve projekt on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Praegu on sel kolm osanikku: Alexela, Sunly ja minu ettevõte Vool OÜ. Meie oleme eestvedajad, aga kindlasti tuleb investoreid juurde. Plaan on kaasata ka strateegiline investor, et Eestis enneolematu projekt ilusti ja korralikult ellu viia.