Soome suurimas sadamas HaminaKotkas alustas mullu tööd LNG-terminal. Märgiline pole see ainult põhjanaabrite jaoks, vaid ka meile, kuna terminali näol on tegemist Eesti ajaloo suurima otseinvesteeringuga Soomes. Nimelt sündis projekt koostöös eestimaise rohenovaatori Alexelaga.

Kuidas parandab LNG-terminal energiavõrgu varustuskindlustust ja toetab üleminekut roheenergiale, räägib põhjanaabrite näitel energiaettevõtte Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.

Soome gaasi- ja LNG-turg on viimastel aastatel oluliselt muutunud. “Põhjus peitub selles, et põhjanaabrid on püüdnud viimastel aastatel oma energiaallikaid mitmekesistada ja vähendada sõltuvust Venemaalt imporditud fossiilkütustest,” selgitab Kärsna. Maagaas on olnud Soomes läbi aja üks peamisi energiaallikaid ning seda on kasutatud nii elektri tootmisel, kütteks kui ka tööstusprotsessides.

Maagaasi on Soomes kasutatud aasta-aastalt üha rohkem. Seda kuni 2021. aastani, kui seda kulus 25 TWh. Sellest valdav osa – 18 TWh – imporditi Imatra kaudu Venemaalt ja 7 TWh Balticconnectori kaudu, mis kulgeb mööda merepõhja Inkoo ja Paldiski vahel ning ühendab Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke.

2022. aastal Ukraina sõja puhkemise järel keeldus Soome riik tasuma Vene gaasi eest rublades, mille peale sulges Venemaa gaasitarned, samal ajal tõusis maagaasi maailmaturuhind. Poole aastaga langes põhjanaabrite gaasi tarbimine poole võrra.

Ajalooliselt on suurem osa gaasi kulunud tööstuses. Soome gaasiliidu 2019. aasta statistikast võib välja lugeda, et tööstussektori kaks suuremat gaasitarbijat on olnud keemia- ja metsatööstus. Kahe peale kokku on nende osakaal 55 protsenti. Energiatootmise (elekter ja küte) osakaal on seevastu olnud 35%.

Viimastel aastatel on Soome hakanud kasutama LNG-d, et vähendada sõltuvust Venemaast ja gaasi tarnekindlust paremini tagada. Praeguseks on Soomel kolm LNG-terminali, mis asuvad Haminas, Tornios ja Poris. Pori terminal (mahutavusega 30 000 m³) alustas tööd 2016. aastal ja Tornio oma (mahutavusega 50 000 m³) sai valmis aastal 2019. Hamina LNG-terminal on kolmest kõige uuem ja ühtlasi ainus, mis on ühendatud riikliku gaasivõrguga.

Kuidas sattus Alexela Soome terminali ehitama?

Kuigi Hamina terminal avati äritegevuseks alles hiljaaegu, ulatub selle ajalugu 2012. aastasse, mil põhjanaabrite energiaettevõte Haminan Energia projektiga alustas. Kaks aastat hiljem saadi projektile Soome riigilt 27,7 miljoni euro suurune investeeringutoetus. Alexela tuli mängu aastal 2015 ja asutati ühisettevõte Hamina LNG Oy.

Peale kõigi nõutavate menetluste läbiviimist alustati 2017. aastal ettevalmistusi projekteerimiseks ja ehitustegevuseks. 2018 kevadel jõuti lõplike investeerimis- ja finantseerimisotsusteni ning Alexela inseneride meeskonna juhtimisel algasid terminali ehitustööd objektil. Vaatamata erinevatele kriisidele ja ootamatustele aastatel 2019–2021, viidi ehitustööd edukalt lõpuni.

Mullu septembris alustati Hamina terminali süsteemide katsetamist. Septembrikuu keskel saabus esimene LNG-laev terminali protsesside maha jahutamiseks ja käivitamiseks vajaliku LNG-ga. Septembri viimastel päevadel lasti gaasi madalsurvevõrku ehk kohalikku Hamina-Kotka piirkonna jaotusvõrku ning käivitati LNG-veokite laadimissüsteemid. Oktoobri algul hakati gaasi väljastama ka kõrgsurve- ehk Soome põhivõrku, mis on Balticconnectori kaudu ühendatud Eestiga. “Tänu sellele ühendusele jõuab Hamina terminali LNG ka Eesti klientideni, samuti tarnitakse seda autodega nii Soome kui Eesti klientidele,” selgitab Kärsna.

Hamina LNG-terminali koguinvesteering ületab 100 miljonit eurot, mis teebki sellest Eesti ajaloo suurima otseinvesteeringu Soomes. Hamina terminal annab panuse nii Eesti kui Soome energiajulgeolekusse ning varustuskindlusse. Alexela juhtide sõnul tähistab see ühe uue Vene gaasist sõltumatu tarneahela loomist meie regioonis. “Praeguste võimsuste juures saab terminalist aastas gaasivõrku suunata ligi 1,7 TWh maagaasi ja taastuvgaasi,” ütleb Kärsna.

Kärsna sõnul seisneb üks LNG väärtusi selles, et nii on võimalik maagaasiga varustada piirkondi, mis ei ole gaasitorustikega ühendatud. “Gaasivõrgust eemal asuvatele tööstustele nii Soomes kui Eestis on Hamina terminal soodsaim koht LNG tarnete jaoks,” sõnab ta.

Soome gaasiliidu avaldatud tulevikustsenaariumite kohaselt võib võrguväline ehk offgrid-turg kasvada 2030. aastaks 8 TWh-ni. 2021. aastal oli see 3,2 TWh, kusjuures biogaasi osakaal sellest 0,7 TWh. Spekuleeritakse, et 2030. aastal võib taastuvgaaside osakaal olla juba üle 3 TWh.

LNG pole lõpplahendus roheenergiale üleminekus, vaid vahelüli

Kuigi LNG on teistest fossiilkütustest puhtam ega jäta nii suurt süsiniku jalajälge, pole tegemist lõpplahendusega. Milline tulevik siis LNG jaoks paistab? “Eeldatavasti mängib LNG lähiaastatel põhjanaabrite energiaturul aina olulisemat rolli, kuna Soome püüab oma tööstust ja energiasektorit dekarboniseerida,” räägib Kärsna.

Järgnevatel aastatel kasvab nii LNG kui ka veeldatud biogaasi BioLNG roll transpordisektoris. LNG-d kasutatakse juba praegu laevade ja raskeveokite kütusena. “Mida jõudsamalt liigume keskkonnasäästlikumate kütuste suunas, seda rohkem BioLNG-st kuuleme,” ütleb Kärsna.

Tõenäoliselt umbes viie aasta pärast veeldatud biogaasi tootmismahud suurenevad ning järgmistel kümnenditel näeme, kuidas fossiilne LNG asendub taastuvate gaasidega, nagu biometaani ja sünteetilise metaaniga. “Biometaan on turul juba praegu ja tulevikus hakkab sünteetiline metaan suuremat rolli mängima,” sõnab Kärsna.

Mis saab aga LNG-terminalidest, kui energiasektor veelgi rohelisema tuleviku poole vaatab? Ka sellele on juba mõeldud. Hamina LNG tegevjuht Tuula Liukko näeb terminali kui roheenergiale ülemineku võimaldajat. Tema sõnul saab terminalikompleksi kasutada erinevate energiaallikate, mitte ainult LNG jaoks. Moodne terminal võimaldab olemasoleva infrastruktuuri baasile rajada uusi energiateenuseid. Terminali taristu toetab puhta gaasi turuletulekut – biogaasi ja muid taastuvaid gaase saab veeldada nagu LNG-d. Sama põhimõte kehtib ka logistika osas – kui taastuvgaaside tootmine suureneb, on tänu LNG-le juba logistika paigas, lihtsalt gaas on teine.

Kuni taastuvgaaside kättesaadavus veel varustuskindlust ei taga, on LNG mõistlik ja keskkonnahoidlikum alternatiiv fossiilkütustele. Samas ei tohi unustada, et roheinnovatsioon ei lõppe LNG-ga.