Eestist saab esimese riigina maailmas vesinikuorg. Mida see tähendab?

Selline näeb välja Eesti vesinikuoru kaart.Allikas: vesinikuorg.ee

“Olen tähele pannud, et alatasa püütakse erinevaid rohelisi energiakandjaid vastandada – sina oled tuuma- ja sina tuuleinimene. Minu meelest on see täiesti vale,” ütleb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, kes kirjutas alla Eesti vesinikuoru asutamislepingule. Vesinik üksi bensiini ega diislit ei asenda, see on kõigile selge, aga miks on oluline, et see valdkond ka meil areneks? Mis imeasi on tervet riiki kattev “vesinikuorg” ning kuidas aitab see kaasa Eesti plaanile minna 2030. aastaks üle 100% taastuvenergiale?

Eesti vesinikuorg on esimene maailmas, mis katab tervet riiki

18. aprillil kirjutasid Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadama, Tartu Ülikooli ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu esindajad alla Eesti vesinikuoru asutamislepingule. Ettevõtmise eesmärk on kiirendada vesinikuvaldkonna arendamist ja luua ametlikult maailma esimene tervet riiki kattev vesinikuorg. Kõlab pisut abraktselt, kas pole?

Teeme kõigepealt selgeks, mis asi see vesinikuorg üldse on. Inspiratsiooni on saadud ameeriklaste Silicon Valley ehk tõlkes Ränioru nimest. Too nimi võeti kasutusele 1970. aastate hakul, iseloomustamaks sinna tekkinud IT-ettevõtete suurt hulka (elektroonikas kasutatakse ränikiipe). Tänaseks on USA läänerannikul San Francisco lahe kaldal asuv Räniorg omandanud märgilise tähenduse kõrgtehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse sümbolina, millega käib kaasas majanduskasv ja rikkus.

“Kui Silicon Valley USA-s on globaalne kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni keskus, siis Eesti vesinikuoru ambitsioon on arendada välja meie piirkonna vesiniku majandusvaldkonna tehnoloogia ja innovatsiooni keskus,” selgitab vesinikuorgu koordineeriva Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu rahvusvaheliste projektide juht Marek Alliksoo. Tema sõnul hõlmavad vesinikuorud enamasti üht linna või piirkonda, kuid Eesti vesinikuorg arendab maailma esimest tervet riiki katvat vesinikuorgu.

Eesti vesinikuorg on Eesti avalikke ja erakapitalil põhinevaid organisatsioone, kaasa arvatud teadusasutusi, koondav konsortsium, mille eesmärk on muuta siinne peamiselt fossiilkütustel põhinev energiasüsteem jätkusuutlikumaks. See sobitub Eesti ambitsioonika plaaniga minna hiljemalt aastaks 2030 üle 100% taastuvenergiale. “Allkirjastatud leping muudab õhinapõhise initsiatiivi ametlikuks ühinguks, mis võimaldab meil vesinikualast koostööd ja vesinikumajanduse ülesehitamist kiiremini, sujuvamalt ja tõhusamalt edasi viia ning anda oma panus rohepöörde elluviimiseks,” selgitab Alliksoo.

Vasakult allkirjastajad: Marek Alliksoo, Enn Lust, Marti Hääl, Raine Pajo, Kristjan Kuhi, Andrus Ait, Valdo Kalm.

Vesinikul on oma nišš kindlalt olemas, aga puudu on regulatsioonid

Alexela nimel kirjutas vesinikuoru asutamislepingule alla energiaettevõtte juhatuse esimees Marti Hääl. Vesinikuteema käsile võtmine on paljudele ettevõtjatele eluliselt oluline. “Kui eraettevõtja läheb kooskõlastama avalikku vesinikutanklat, nagu meie läksime, aga vastavad regulatsioonid puuduvad, ei ole avalikul sektoril võimalik seda kooskõlastust anda. Hetkel puuduvad regulatsioonid, mille alusel peaksid ametkonnad ohutuse ja kõik muu olulise kooskõlastama,” selgitab Hääl.

Vesinikuorg toob helgemad pead kokku ja aitab kiiresti regulatsioonideni jõuda. “See võimaldab vesinikumajandusel edasi arendada, muidu jäämegi regulatsioone ootama. Teinekord võib see ootus venida aastatepikkuseks, aga seda aega ju tegelikult ei ole,” ütleb Alexela juhatuse esimees.

Hääle sõnul pole mõtet vesinikku teiste roheliste energiakandjatega vastandada, Alexela portfellis on samamoodi biometaan ja bio-LNG. “Meie ülesanne on asendada fossiilset bensiini ja diislit. Tulenevalt energiatihedusest on see väga keeruline ülesanne. Seepärast ei võistle uued alternatiivsed energiakandjad mitte omavahel, vaid selle nimel, millel on ühes või teises nišis parem rakendus. Ühes kohas töötab paremini üks, teises teine, aga vastandada pole neid mõtet,” räägib Alexela juhatuse esimees.

Kuigi energiatiheduse poolest vesinikust bensiinile ja diislile veel vastast pole, on oma nišš sel transpordisektoris kahtlemata olemas. “Eelkõige rasketranspordi pool: rekad, rongid, ka lennukid ja laevad,” kinnitab Hääl.

Vesinikutanklaid ei tule enam kaua oodata

Alexela plaanib esimese avaliku vesinikutankla avada Tallinnas juba järgmise aasta alguses. “Täpsem kava sõltub nendest samadest kooskõlastustest ja tehnoloogia tarneaegadest, aga usun, et jõuame selleni 2024. aasta esimeses kvartalis,” ütleb Hääl. Teist vesinikutanklat lubab Alexela juhatuse esimees Tartusse ja kolmandat Pärnumaale Sauga n-ö uue Tikupoisi juurde (Tallinna-Pärnu maantee äärde ehitatakse praegu Eesti suurimat teenindusjaama). Mõlemad plaanid on paari järgmise aasta küsimus.

Millega on vaja Hääle sõnul aga rohkem tööd teha, on nõudluse pool. “Teisisõnu otsime koostööpartnereid, kes tunnevad huvi vesiniku kasutamise vastu transpordisektoris – olgu need rekad, bussid või sõiduautod – või ka tööstuses. Tallinna vesinikutankla piloot läheb meil käima näiteks taksode pealt. Sellised koostööpartnerid on väga teretulnud,” sõnab Hääl.

Eesti vesinikuoru toetusgruppi kuulub juba praegu üle 30 kohaliku ja rahvusvahelise asutuse ning uute huviliste liitumine on väga oodatud. Vesinikuoru strateegia ja tööplaan saab olema avalik, eesmärgiga toetada sünergiate tekkimist valdkonna osapoolte vahel. Kõik see toetab sobilike tingimuste tekkimist Eestisse kui testkeskkonda, kus on võimalik kiirendatud korras võtta kasutusele rohevesinik, mis mängib olulist rolli majanduskasvu ja kliimaeesmärkide ühendamises.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.