Igal aastal visatakse prügisse miljardeid ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Eestis on viimastel aastatel aina popimaks saanud oma topsiga tanklas kuuma joogi järel käia, ent harjumused on visad muutuma. Eriti puudutab see panditopsi, mis mugavusest hoolimata paljudele võõras ja harjumatu tundub. Kas vanema põlvkonna hirm korduvkasutatava topsi ees tuleb kaugest nõukaajast, mil rahvas gaseeritud vee aparaadist ostetud jooki ühisest klaasist jõi?

Kuigi paljud arvavad, et ka ühekordseid topse saab taaskasutada, kui need vaid õigesse prügikasti visata, on pilt tegelikult pisut nutusem. Papptops kõlab iseenesest paremini kui plasttops, aga see ei tähenda, et see täielikult biolagunev oleks. Et papptopsid püsiksid vedelikukindlad, on need enamasti vooderdatud polüetüleenplastiga. “Tegeleme sellega, et ühekordne kohvitops oleks võimalikult looduslähedane, aga suurema fookuse oleme suunanud oma topsiga kuuma joogi müügile,” sõnab energiaettevõtte Alexela kaubandusjuht Tiiu Valk.

Ühekordsete joogitopside puhul on oluline meeles pidada, et need on sageli valmistatud mitmest erinevast materjalist (näiteks papist ja plastist), mis muudab nende taaskasutamise keeruliseks ja ressursimahukaks. “100 protsenti biolagunevat topsi ei ole, sest isegi biolagunev kile vajab kindlaid tingimusi, näiteks sobivat temperatuuri ja niiskust, et see lagunema hakkaks, ning seda tuleb teistmoodi taaskasutada,” selgitab Valk. Seetõttu on oluline vähendada ühekordsete topside tarbimist ja eelistada korduvkasutatavaid alternatiive.

Oma tops ja panditops – mis neil vahet on?

Sisuliselt on korduvkasutatavaid alternatiive kaks: oma tops või panditops. Teeme igaks juhuks puust ja punaseks, mis on mis. Oma tops on igaühe isiklik joogitops, mille võtad kodust kaasa ja pärast joomist pesed kodus, kontoris või kus iganes puhtaks (loodetavasti). Panditopsi saad ostuga kaasa, maksad pandi eest teatud summa lisaks ning kui kunagi hiljem topsi tagastad, saad pandiraha tagasi. Ja kui panditopsi omale jätad ja seda kunagi tagasi ei too, saab panditopsist oma tops. Sisuliselt toimib see süsteem samamoodi nagu taaraga – ka pudeli või purgi eest maksad poes panditasu, mille saad pärast automaadist tagasi, kui taara tagastad.

Tundub lihtne? Nojah, põhimõtteliselt ongi. “Panditopsi tagastusprotsess on väga mugav: paned topsi masinasse, viipad pangakaarti ja pandiraha kantakse paari päeva jooksul pangakontole tagasi. Ei pea olema püsiklient ja ühtki äppi vaja ei lähe, piisab pangakaardist,” kinnitab Alexela kaubandusjuht.

Mis teeb asja keerulisemaks, on see, et taarat võid tagasi viia igasse automaati, panditopsi süsteeme on aga paralleelselt mitu erinevat. “Täna ongi kõige keerulisem see, et teenusepakkujaid on erinevaid. See tähendab, et kui tahad mitme teenusepakkuja topsi pakkuda, peab sul olema mitu aparaati: üks korjab ühte, teine teist topsi ja klientidel on segadus suur,” kirjeldab Valk ringlussüsteemi puudujääke.

Eestlane ostab kohvi ja sõidab minema, nii et kuhu panditops tagastada?

Hetkel on panditopsijaamad pilootprojektina kahes Alexelas: Roseni ja Kakumäe kohvik-poodides. “Kui klient joob kuuma joogi kohapeal ära, saab ta panditopsi kohe tagastada, või siis hiljem tagasi tuua, kui ta teinekord Roseni või Kakumäe Alexelasse satub,” selgitab Valk.

Ideaalis võiks panditopsijaamu leida mujaltki kui tanklatest, just nagu taaraautomaategi. Alexela kaubandusjuhi arvates võiksid abikäe ulatada ka kohalikud omavalitsused, kes võimaldaksid tagastusautomaate paigaldada laiemalt. “Üldjuhul armastab eestlane osta tanklast kohvi, istuda autosse ja edasi sõita, mitte jääda kohapeale kohvi nautima. Tegelikult tekib vajadus panditops uuesti ringlusesse anda lõpp-punktis, mitte sealsamas, kust kohvi osteti. Sellest vaatest tuleb kaardistada ja läbi mõelda, kus täpselt panditopsijaamad peaksid olema,” räägib Valk.

Peaasi on, et teekond ostust panditopsi tagastamiseni oleks kliendi jaoks võimalikult lihtne. “Klient ei tohi mõelda, et kuhu ma selle topsi nüüd tagastan, kui ma jooki kohapeal ära ei joo. Kui süsteem teha kliendile lihtsaks, läheb asi oluliselt kergemini ja kiiremini tööle. Usun, et tanklad, kohvikud ja IT-süsteemid on muudatuseks valmis,” sõnab Valk.

Harjumused ei muutu siiski üleöö, isegi kui mugav süsteem on paigas. Alexela kaubandusjuhi sõnul on noored altimad muudatusi vastu võtma. “Vanemal põlvkonnal on mälestused korduvkasutatavatest topsidest ühistest gaseeritud vee automaatidest, kus kõik kasutasid ühte klaasi,” meenutab Valk. Nõukaajal oli iga suurema poe kõrval automaat, kust sai kopika eest gaseeritud vett ja kolme kopika eest siirupiga gaseeritud vett, mis kõlbas toona limonaadi pähe. Iga masina juures oli klaas ja klaasi loputamiseks “survepesur”. “Vaja on teadlikult ja järjepidevalt tööd teha, sunniviisiliselt inimesi oma harjumusi muutma panna ei saa,” sõnab Valk.

Panditopsi kasutamise harjumusele aitavad kaasa suurüritused ja festivalid, kus tihtipeale polegi muud valikut kui jook panditopsiga osta. “Mida rohkem selliseid üritusi on, seda kergemini muutub panditops inimestele harjumuspäraseks,” ütleb Alexela kaubandusjuht.

Oma tops teeb veel panditopsile pähe

Kuni panditopsi süsteemi sisse harjutatakse, on teine popp variant käia tanklast kohvi ostmas oma topsiga. Pole ka ime – oma topsiga ostes on kohv Alexelas soodsam. “Eelmisel sügisel suunasime suurema kampaania raames kliente ostma kohvi oma topsiga. Samal ajal tuli meil müügile teine partii Eesti kunstnike kujundustega topse ja vahetasime kohvioa kvaliteetsema vastu. Kampaaniaperioodil tõusis oma topsi kasutamine lausa 15–17 protsendini,” sõnab Valk.

Alexela on oma topsi kasutamist julgustanud juba neli aastat. Lisaks otsestele kampaaniatele tuuakse müügisaalidesse järjest kraanikausse, et topsi oleks võimalikult lihtne ja mugav tanklapoes kohapeal pesta. “Kõik muutused toimuvad pika vinnaga, sellepärast on mõistlikum korduvkasutatavat topsi inimestele n-ö kuklasse istutada, et tekiks harjumus võtta hommikul lisaks autovõtmetele ja käekotile kaasa ka oma tops,” räägib Valk. Tasapisi kannab töö vilja: Alexela klientide seas muutub korduvkasutatava topsi kasutamine iga aastaga paari protsendi võrra populaarsemaks.

“Ühel hetkel jõuame sinna, kus korduvkasutatav tops on suurema osakaaluga kui papptops ja tõenäoliselt tuleb papptopsi eest ka lisatasu maksta. Mõne aasta pärast võib see olla loomulik, et papptops maksab näiteks euro, mille eest raha tagasi ei saa, aga panditopsi eest saad raha tagasi,” sõnab Alexela kaubandusjuht.