Kuidas “lapsesamme” tehes maailma muuta? Usutlus energiaettevõtte Alexela tegevjuhi Aivo Adamsoniga

Alexela tegevjuht Aivo Adamson.Foto: Ardo Kaljuvee

Alexela nimi seostub täna veel peamiselt kütusega, ent bensiini- ja diisliäri taustal paistab ettevõte üha tihemini silma rohetegevustega. Kuidas olla jätkusuutlik ning samal ajal edukas? Miks hakkas üks Eesti tuntumaid tanklakette ühtäkki puid istutama ja biometaani tootma? Sellest räägib Alexela tegevjuht Aivo Adamson.

Jätkusuutlikkusest ja rohelisusest on kujunenud omamoodi moesõnad, aga mida see reaalsuses ettevõtte strateegias tähendab?

Ma näen kolme tasandit. Esimene on globaalne – võtad maakera ette ja vaatad, mis maailmas toimub. Teine tase on Euroopa – jälle vaatad, mis selles kontekstis toimub ja püüad aru saada, kuidas sina sellesse pilti sobitud. Ja alles siis jõuame Eesti tasandile, kus Alexela rolli mängib.

Üks meie väärtustest on, et muudame maailma. Ettevõtte juhina on vaja näha suurt pilti – sa ei võta ju strateegia aluseks buzzword‘e (moesõnu – toim.), vaid vaatad tervikut. Olen seda ise erinevatel konverentsidel öelnud, et rohepöörde definitsioon on ikkagi küsimärgiga. Väga palju levib sellist mustvalget vaadet – õige ja vale, hea ja halb.

Alexela on võtnud läbi aastate – eriti viimased 5–6 aastat – ette samme, mis on väga keskkonnasõbralikud. Hakkasime esimesena müüma CNG-d, mis on väiksema CO2 heitmega. Hakkasime looma biometaanitehaseid, mis on meil Ilmatsalus, Oisus ja Vinnis. Sellised pikaajalised sammud – ütleksin, et biometaanitehased on Eesti kontekstis isegi suured sammud – on Alexela strateegiasse sisse kirjutatud.

Samas ei saa eitada, et müüme endiselt diislit ja bensiini. See ongi see, mida öelda tahan: asju ei saa käsitleda mustvalgelt. Täna ei ole võimalik bensiini ja diisli müüki päevapealt ära lõpetada. Tuleb arvestada suuremat pilti ja alternatiiv- ehk jätkusuutlikesse kütustesse investeerides me seda teemegi. Näed, tänagi tulen vesiniku koosolekult. See on väga pikk vaade, aga vesiniksõidukid ja -bussid on juba olemas ning seda kõike tuleb arvestada.

Alexela on võtnud eesmärgiks olla hiljemalt 2030. aastaks kliimaneutraalne. Milliseid samme on vaja teha, et nii kaugele jõuda?

Nüüd jõuamegi ettevõtte tasandile. Olen öelnud, et kõik tegevused, mida täna teeme, on kui “baby steps” – lapsesammud. Näiteks korduvkasutatavad kohvitopsid Eesti kunstnike piltidega, mida müüme Alexela mugavuspoodides. Alexela vett müüme pudelis, mis on toodetud taaskasutatud plastist. Vaatame, kuidas kütust laiali veame – meie sinised veokid, mis mööda maanteed sõidavad, sõidavad LNG ja CNG peal, mille CO2 jalajälg on fossiilsest diislikütusest oluliselt väiksem.

Anname oma töötajatele selgeid sõnumeid, et igale poole ei pea autoga sõitma. Näiteks möödunud suvel tegime sammukampaaniat. Poolteist kuud kestis võistlus, kes kõige rohkem samme teeb.

Sinna hulka kuulub ka biometaani tootmine. Terve Tartu linna ühistransport – pea 65 bussi – sõidab meie biometaaniga. Jõhvis ja Viimsis sõidavad bussid biometaaniga. See pole enam baby step.

Kui niimoodi ükshaaval ette võtad ja hakkad tegema neid väikeseid lapsesamme, siis ettevõtte jalajälg aina väheneb. Tunnistan, et näiteks prügi sorteerimises pole me veel parimad. Aga pingutame ka seal, et kõik asjad jõuaksid õigesse kohta – mis taastootmisse ja mis mujale. Turunduses näiteks oleme aastaid kangasbännerid taastootnud korduvkasutavateks kottideks. See ongi, mis viib meid 2030. aastaks CO2-neutraalsuseni.

Rohepöördest rääkimine tekitab siiani paljudes trotsi, kuna see vastandub millelegi, millega ollakse harjunud. Kui vaadata nii Alexela kollektiivi – kindlasti on paljud tulnud tööle eelkõige bensiini ja diislit müüvasse ettevõttesse – kui ka laiemalt Eesti ühiskonda, siis kuidas tundub, kui vastuvõtlikud inimesed rohelisele mõtlemisele on?

Ma usun, et kogu see mõtlemine vahetub põlvkondadega. Noorem generatsioon on juba palju teadlikum kui isegi keskealised või vanemad. Oleme mingisuguse transformatsiooni osa. 

Alexela on täna veel peamiselt tuntud kui kütuste jaemüügi ettevõte, kuid toodame biometaani, arendame e-mobiilsuse võimekust, rajame päikeseparke, tegutseme aktiivselt elektri- ja gaasiturul, arendades ja hallates LNG-terminali Soomes Haminas. Lisaks osaleme taastuvenergia salvestamisele pühendunud ettevõttes Energiasalv, mis arendab Paldiski maapõue pump-hüdro-salvestusjaama. Bensiini ja diisli kõrvalt tuleb teha n-ö alternatiivseid samme.

Kui alustasime 2020. aastal kogukonnaprogrammi, küsis minult üks ajakirjanik, kas mitte pole tegemist indulgentsiga – müüte diislit-bensiini ja samal ajal istutate puid, justkui üritaks ennast kütuseärist puhtaks pesta. Kui jälle mustvalgelt vaadata, võib tõesti niimoodi mõelda. Aga millega me tegelikult tegeleme, on teadlikkuse tõstmine. Kogukonnaprogrammis on meil 45 000 liiget, kes on kõik nõus ära andma ühe sendi iga tangitud kütuseliitri pealt, et istutada puid. Alexela paneb sinna omakorda ühe sendi juurde. See näitab, et inimesed tulevad rohelise mõtlemisega kaasa ja mõistavad, miks seda vaja on.

Teine asi on hind. Täna on kõik, mis on kuidagi seotud rohelise energiaga, hinnalt natuke kallim. Usun, et ühel hetkel tekib seda pakkumist rohkem kui fossiilsetele kütustele ja tekib olukord, kus turg paneb hinna ise paika. Aga sinnamaani läheb veel aega. Praegu pole roheenergiat ega alternatiivseid kütuseid piisavalt, et turg saaks tõesti turu põhimõttel toimida. See on see koht, mis annab – eriti tänases majanduslikus keskkonnas ja sõja foonil – tegelikult rohepöördele negatiivse varjundi. Selle taga on puht majanduslik komponent, millest saame ajaga üle.

Aga kui minna ajas edasi kauem kui kümmekond aastat – aastaks 2035 keelatakse Euroopas sisepõlemismootoriga uute autode müük. Kas Alexela näeb juba ette hetke, kui enam polegi vaja bensiini ega diislit müüa?

Tõsi, me maja sees räägime ka sellest. Meil on e-mobiilsuse üksus, paigaldame elektrilaadijaid, toodame biometaani jne – loomulikult räägime sellest, aga see on palju pikaajalisem kui viie aasta strateegia.

Ma ise arvan, et sisepõlemismootoriga autodel on veel arenguruumi minna efektiivsemaks. Et auto ei võtaks neli liitrit sajale, vaid näiteks poolteist. Ilmselt oleks masina jõudlus, mootori võimsus jne selle võrra väiksem, aga usun, et seal leidub kuldne kesktee.

Kas roheline mõtteviis muudab ettevõtte edukamaks?

Mina arvan, et Alexelas oleme sellest võitnud. Roheline mõtteviis ei olegi nii abstraktne, kui lähed näiteks toote või teenuse tasandile. Näiteks oleme paljud oma teenused viinud e-kanalitesse. Täna saab meil äpiga tankida – esiteks hoiab see kliendi aega kokku, aga teiseks pole vaja makseterminali ega plastkaarti. Mõtle, kui palju materjali saab nii kokku hoida.

See pole üldse nii abstraktne, aga kõik oleneb sellest, kuidas ettevõtte juhid ja töötajad mõtlevad. Esmapilgul võib näha mugavust ja hinda, aga selle taustal on kogu aeg seesama roheline mõtteviis.

Mis siin salata, ka regulatsioonid – näiteks ESG (jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes – toim.) raporteerimise kohustus – ja partnerite nõuded muutuvad aina rangemaks. Seda on hästi näha, kui osaled näiteks hangetel. Ühel hetkel oled tegelikult sunnitud nii või teisiti neid samme tegema – kui oled nende suhtes positiivselt meelestatud ja saad pihta, miks neid vaja on, on kõik hästi.

Kui mõtled iga teenuse ja toote turule toomisel läbi, kas saab midagi materjalidest vähemaks võtta, käib see mõtteviis juba iseenesest kaasas ja kasvab ajas aina tugevamaks. Seda ma saan Alexela puhul kindlasti öelda, et meil on see mõtteviis ettevõttes olemas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.