Alexela blogi

Müüt või mitte? Kõik, mida oled elektriautode kohta teada tahtnud

Mida peidab endas üks tõeline elektriauto?Foto: Shutterstock

Harjumused on visad muutuma. Kuigi huvi elektriautode vastu aasta-aastalt kasvab, on paljud eestlased jäänud endiselt bensiini- ja diisliusku. Kõhklusi on palju: kurjad keeled räägivad, et moodne elektriauto on meie talvedes kasutu. Kas elektriautoga saab muretult Eestile tiiru peale teha? Mis kasu on autost, mis peab tundide viisi laadija küljes rippuma? Kui kalliks läheb tankimine, kui elektri hind aina tõuseb?

Müüdimurdja rolli asub Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan Vaht, kes on 24 aastat oma elust sõitnud autodega, mida on vedanud bensiinimootorid. Viimased kolm aastat on ta aga eelistanud elektriautot. Miks, seda saate kohe teada.

Kui veel mõned aastad tagasi tundsid elektriautode vastu huvi peamiselt üksikud uuendustele vastuvõtlikumad inimesed, siis nüüd on huvi laialdasem. Vahti sõnul on sõitmise mõttes elektriauto nagu tavaline auto, millega saab liigelda punktist A punkti B. Paukuv pakane ja miinuskraadid ei tekita tema sõnul auto käivitamisel mingeid probleeme ning sõita saab olenemata ilmast.

Võtame elektriautode kohta levivad müüdid ükshaaval ette ning vaatame, millised neist peavad paika ja millised tuleks ära unustada, just nagu sisepõlemismootoridki.

Elektriauto laadimine võtab kaua aega

Kõige levinumaks müüdiks on, et elektriauto laadimisele kulub palju aega. Siinkohal ununeb aga üks oluline nüanss. Nimelt laetakse elektriautot enamasti kodus või töökohas ehk sel ajal kui auto nagunii maja ees seisab. Bensiini- ja diiselautot ei saa parklas seistes tankida – nendega tuleb tankimiseks spetsiaalselt tanklasse sõita. Seevastu elektriauto omanikud alustavad oma sõitu kodust või töökohast, kus auto akud on juba täis laetud, ning tanklasse minnakse laadima üksnes täiendava särtsu vajadusel.

“Maanteel sõites võetakse juurde minimaalselt, et jõuda koju, kus siis öösel akupaak taas täis panna,” selgitab Vaht. Tema sõnul on inimestel väärarusaam, nagu tuleks tanklas alati paak täis panna. “Võetakse pähe, et enne ma endale elektriautot ei osta, kui aku laadimise kiirus on võrreldav bensiini või diisli tankimisega, mida me teeme nelja–viie minutiga. Tegelikult näeme klientide käitumisest, et tanklas võetakse 20–25 kilovatt-tundi elektrit, mis annab ca 100 kilomeetrit sõiduulatust. Seda laetaksegi viie minutiga,” selgitab Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht.

Elektriauto sõiduulatus on väike

Küll ja veel oleme kuulnud, et elektriautode sõiduulatus on väike, mistõttu võetakse elektriauto sageli pere teiseks sõiduvahendiks ning pikemaid otsi tehakse ikka bensiini või diisli jõul edasi liikuva autoga.

Vahti sõnul on mure lühikese sõiduulatuse pärast asjatu. “On elektriautosid, mis sõidavad 200 kilomeetrit, on elektriautosid, mis sõidavad 500 kilomeetrit, isegi 600 kilomeetrit. Kes jõuab endale osta Mercedes EQE või EQS-i, saab sõita ka 700 kilomeetrit,” räägib Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht. On neid, kes sõidavad üksnes linnas, neile sobibki väikese sõiduulatusega elektriauto, mida tuleb laadida 1-2 korda nädalas – polegi rohkem vaja.

Elektriauto ja selle sõiduulatuse osas on oluline siiski märkida, et kuna salongi soojus võetakse otse auto akust, siis sõiduulatus on talvel väiksem kui suvel. Vahti sõnul võib vahe olla umbes 100–150 kilomeetrit: näiteks saab talvel 500-kilomeetrisest sõiduulatusest 350–400. Tegelikult saab vajalikud sõidud ka siis probleemideta tehtud, sest linnadevahelised distantsid on Eestis enamasti ikkagi lühemad kui suurima akupakiga elektriautode talvine sõiduulatus. Valida tuleb vaid enda vajadustele vastava akuga elektriauto.

Elektriautot pole kuskil laadida

Nagu öeldud, laetakse elektriautot enamasti kas kodus või tööl, kus auto pikemalt paigal seisab. Aga mida teha siis, kui tahetakse minna pikemale tripile? “Olen nõus, et elektrilaadijaid on täna veel selles mõttes vähe, et peab ikkagi ette planeerima, kuskohas laadida. Aga kui sa tead, kus laadijad on, saab Eestimaale teha edukalt tiiru peale, ilma et peaks sellepärast muretsema,” räägib Vaht omast kogemusest.

Kas pole mitte mugav, tuled koju, paned auto laadima ja tanklasse poelgi vaja kogu aeg sõita. Foto: Shutterstock

Suuresti on see perspektiivi küsimus, kuna autojuhid on harjunud, et bensiini saab võtta igalt poolt. “Isegi kui bensiinipaagi tuli põlema läheb, on sul kindlustunne olemas, et saad paagi iga nurga peal uuesti täis panna,” sõnab Vaht. Elektriautoga veel sellist luksust pole, aga kui kogu Euroopa tulevikus elektri peal vurab, ei jää muud üle kui taristut ajakohastada. “Alexela on võtnud tugeva rolli ja eesmärgi olla puhtamate tulevikukütuste teerajaja Eestis ja arendada elektri tankimistaristut vastavalt Euroopa üldisele suunale,” kinnitab e-mobiilsuse valdkonnajuht.

Arenguruumi veel igatahes on. “Laadijaid peab olema rohkem ja ühes kohas peab olema mitu laadijat, et võtta ära see pinge, et mis siis saab, kui see üks laadija ei tööta või on järjekord. Täna on meil üle Eesti ikkagi selliseid kohti, kus ongi üks laadija, ja kui see ei tööta, siis ongi probleem,” sõnab Vaht.

Elektriauto on liiga kallis

See on jälle perspektiivi küsimus. Elektriauto ise võib olla sisepõlemismootoriga autost kallim, aga see pole ainus hinnalipik, millele tähelepanu pöörata. “Autode ülalpidamiskulud on ca selline 1800 eurot aastas rahalist kokkuhoidu elektriauto kasuks. Küsimus on selles, kas kulutad raha kütusele või maksad natuke rohkem liisingut,” räägib Vaht.

Näiteks kui bensiini- või diiselautoga käid korra aastas hoolduses, millele kulub 300–450 eurot, siis elektriautoga pead hoolduses käima üle aasta ja maksad 150 eurot. “Ja täna on ikkagi nii, et mõned autotootjad on elektriauto hinna alla toonud – hinnavahe on 3000 eurot või 5000 eurot. Näiteks Mercedes EQA-l on baasvarustuses mudelite hinnavahe 3000 eurot: bensiinikas 48 000, elekter 51 000. See on sisuliselt analoogne olukord nagu bensiini- ja diiselmootori hinnavahe,” märgib Vaht.

Akude tootmine on keskkonnale kahjulikum kui bensiinimootor

“Ah et elektriautod on keskkonnasõbralikud? Mõelge vaid, kui ohtlikud nende akud loodusele on!” See on peamine vastuväide, millega petrolhead’id lagedale tulevad, kui on vaja elektriautode rohelisus kahtluse alla seada. Oma olemuselt on tegemist demagoogiavõttega, sest juhul kui keskkond neile tegelikult korda läheks, ei sõidaks nad sisepõlemismootoriga, mille kahju planeedile on ammu üldteada.

Oma tõetera on selles väites muidugi peidus, ent kindlasti pole lahendus bensiini või diisli peal edasi sõita. “Kõikide nende probleemidega tuleb tegeleda ja muuta akude tootmist efektiivsemaks. Rõhku tuleb panna akude taaskasutamisele, mis on täna lapsekingades,” sõnab Vaht.

Ja kui tahta keskkonda enamgi säästa, tasub isiklikust autost üldse loobuda. Kaasaegses linnaruumis tuleb mängu mikromobiilsuse mõiste, mille all peetakse silmas näiteks jalgratta või elektritõuksiga liiklemist. Aga see on juba eraldi artikli teema.

Elektrihinnad on läinud nii kõrgeks, et bensiin tuleb odavam

Ei pea paika. Kes niisama ei usu, võib lugeda, kuidas Vaht matemaatikat teeb:

“Head autod võtavad 6–10 liitrit bensiini sajale. Keskmiselt 8 liitrit sajale, see teeb 14 eurot saja kilomeetri kohta. Elektriauto võtab suvel 15, talvel 25 kilovatt-tundi sajale. Võtame sellest keskmise – see on 20 kilovatt-tundi sajale – ja korrutame läbi poolkiire laadija tariifiga, mis on 32 senti/kWh. Saame veidi üle 6 euro saja kilomeetri kohta, see tuleb bensiiniga võrreldes rohkem kui poole odavam. Kui ma korrutan kiirlaadija tariifiga, mis on 39 senti, saan 7,8 eurot saja kilomeetri kohta. Ultrakiires laadijas tuleb saja kilomeetri kuluks aga 9,8 eurot.”

Niisiis on isegi kõige kallimal juhul elektriga “tankimine” bensiinist soodsam. Võite ise üle arvutada. Kodus laadides saab aga hakkama isegi 1–4 euroga 100 kilomeetri kohta.

Elektriauto on lihtsalt nõme

No mida teha, kui sulle pärast kõike seda meeldib ikka V8? “Olen palju näinud vastumeelsust, et meile surutakse peale mingid elektriautod, mis häält ei tee. Enda pealt näen, et enne kui polnud elektriautoga sõitnud, ei osanudki seda vaikust hinnata,” räägib Vaht.

“Mulle tundub, et täna on kõige suurem mure see, et inimestel on hästi lihtne nii üht kui teist ette heita, et mitte ise seda muudatust teha. Küll otsitakse vigu nii siit kui sealt ning kui keegi ära selgitab, et tegelikkuses pole mõtet elektriautot karta, takerdutakse mingisse järgmisesse pisiasja, millest on bensiinimootoriga auto puhul alati mööda vaadatud,” sõnab Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht.

Üks hea näide sellest, kuidas väljakujunenud müüdid kiirelt purunevad, on see, et kohe peale elektriauto ostmist muutub see tegelikult pere esimeseks autoks.

Põhjusi pole vaja kaugelt otsida, sest elektriauto pakub lihtsalt palju suuremat emotsiooni ning kiirelt saadakse aru, et muresid tegelikult ei olegi: hoolduses justkui ei käigi, õlivahetuse järgi vajadus puudub, elektrimootorist tulenevalt pidurid praktiliselt ei kulugi, käivitub tõrgeteta iga ilmaga, salong hakkab soojenema esimesest sekundist, kiirendab jõuliselt ja on seega möödasõitudel turvalisem, edasiliikumisel on auto nauditavalt vaikne ning hommikul alustad sõitu öö jooksul mugavalt täis laetud akuga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.