Kas oled Alexela tanklates märganud sinivalgeid putukate drive-in’i silte? Eelmisel suvel startis kodumaise energiaettevõtte teenindusjaamades haljastusprojekt, mille eesmärk on toetada elurikkust ja looduslikku mitmekesisust. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et teenindusjaama ümbritsevaid rohealasid ei niideta rohkem kui kaks korda aastas.
Mis sellest kasu on? “Me anname võimaluse putukatel oma lennutrajektooridel kuskil peatuda ja paljuräägitud tolmeldajad – putukad, nagu kimalased, lillkärbsed ja liblikad, saaksid neilt nektarit kuni sügise läveni,” selgitab energiaettevõtte Alexela ESG juht Kadri Ambos. “Ootus on, et saame hooldusvabad ja elurikkad alad nii taimestiku kui putukate, liblikate, ussikeste jms poolest. Nad vajavad meie rohealasid n-ö vahepeatuseks rännuteedel ja eluks vajaliku energia kogumiseks.”
Mitmekesine keskkond on ilusam kui asfalt ja pügatud muru
Kui projektiga alustati, saadeti valdadele teavituskirjad. “Rääkisime ära, mis plaan meil on. Tuli väga positiivset tagasisidet, aga ka väikest nurinat: “Kuidas ikka niimoodi saab? Mulle ikkagi meeldiks, kui kõik oleks niidetud.” Aga kui suhtlesime inimestega otse, siis ka need, kes suhtusid algul meie ettevõtmisse väikese eelarvamusega, said aru, milleks seda vaja on,” räägib Ambos.
Teadlikkuse tõstmine ongi putukate drive-in’i üks peamisi eesmärke. “Soovime näidata, et elurikkus ei ole midagi võõrast ega koledat, see ei võta kelleltki tükki küljest, vaid loob väärtust ja kasu kõigile osapooltele. See on väike muutus, aga keskkonnatoime poole pealt suure mõjuga,” sõnab Ambos.
Ambos lisab: “See on meie väike panus, et harjutada inimeste maitsemeelt teistsuguse teenindusjaama keskkonnaga. Mitmekesine ja pisut metsik olustik võib olla ilusam kui asfalt ja pügatud muru. Looduses ju teadupärast täiesti sirgeid jooni pole, nii et milleks neid tehiskeskkonnas väevõimuga taga ajada.”
Ambos loodab, et Alexela haljastusprojekt on eeskujuks teistelegi. “Seda saavad teha kõik ja lõpp-perspektiivis võib see ettevõtetele olla ka majanduslikult mõttekas, kuna hoolduskoormus väheneb või kaob sootuks,” selgitab ta. “Kliimamõjude vähendamiseks on need vajalikud sammud, mida peame oma tänases tehiskeskkonnas, meie puhul siis teenindusjaamades, tegema,” lisab Ambos.
Elurikkuse projekt hõlmab tänavu kõiki Alexela jaamasid üle Eesti
“Kui eelmisel aastal võtsime pilootprojekti 20 teenindusjaama, siis tänavu osaleb kogu Alexela teenindusjaamade kett,” rõõmustab Ambos. See teeb kokku ca 40 kohvik-poega teenindusjaama, lisaks automaattanklad.
Kõigis teenindusjaamades jäävad mõistetavalt kehtima ohutusnõuded niitmistingimustele. Selleks on niitmisperioodil igakuist niitmist vajavate kütusemahutite, täitekastide, tankurite ümbrused 1,5 meetri ulatuses ja ohutusvallide nõlvad külgedelt ning pealt. “Kõik ohutusnõuded, mida on vaja tankla teenindamiseks, tagatakse,” kinnitab Ambos.
Kuna tegemist on viis aastat vältava pilootprojektiga, on tulemustest veel vara rääkida. “Rohealade planeerimisel on eesmärgistatud süsteemsus. Kõigepealt on vaja teada, milline kooslus meil kasvab. Liikide arvu pärast esimest aastat veel öelda ei saa. Nendes piirkondades on ju aastaid pidevalt niidetud – me ei teagi, mis seal üldse kasvab. Anname looduspangale võimaluse tärkamiseks. Loomuliku koosluse taastumine võib võtta üle viie aasta,” selgitab Ambos.
Elurikkuse projekti rohealasid niidetakse pärast õitseperioodi lõppu ja lehtede langemise ajal. “Alles peale seda saame vaadata, mis liigid kasvavad, mida juurde tuli ning kas ja mida peaksime veel tegema. Eesmärk on, et putukate drive-in’i alad oleksid hooldusvabad terve kasvu- ehk vegetatsiooniperioodi,” ütleb Ambos.
Elurikkuse projektis osalevad tanklad tunneb ära vastava märgistuse järgi. Need ongi need “kummalised” helesinise äärega kolmnurksed sildid, millel putukate joonistused peal, mida võite olla Alexela teenindusjaamade juures tähele pannud.
