“Olen nõus, et iga maalappi ei pea paneelidega katma ja seda joont oleme Alexela poolt ka hoidnud,” räägib energiaettevõtte päikeseparkide projektijuht Jaak Urm. Alexela rajas enda kulul Saku õlletehase katusele Eesti suurima omalaadse päikesejaama ning töötab samm-sammult selle nimel, et viia oma teenindusjaamad üle päikeseenergiale.

Pikemas usutluses räägib Urm, mis sellest kõigest kasu on ning millal tuleb päikesega “lagi ette”.

2021. aasta kevadel kirjutati, et Alexela hakkab oma tanklaid viima üle päikeseenergiale. Kui kaugele kahe aastaga jõutud on?

Tanklatega tegeleme kahel suunal. Esiteks on kõikidesse uutesse tanklatesse planeeritud päikesepaneelid: kindlasti katusele, võimalusel ka hoone fassaadile ja kui tankla ümber jääb vaba maad, rajame sinna maapargi. Teine paralleelne tegevus on olemasolevate tanklate renoveerimine. See tähendab, et kui olemasolev hoone võimaldab päikesepaneelide paigaldamist, siis seda me ka teeme.

Esimesena viisime päikeseenergiale üle Jõgeval asuva Õuna tanklapoe – sellest 2021. aasta kevadel kirjutatigi. Samuti Peterburi teel paigaldasime tankla katusele päikesepargi. Vahepeal oleme täielikult renoveerinud Saku külje all asuva Tammemäe tankla: seal on paneelid katusel ja fassaadil. Järgmised tanklad valmivad juba tänavu suvel.

Kui suurel määral need päikeseenergia peal töötavad?

Renoveeritud tanklas katame suvisel perioodil, kui päike paistab, päikeseenergiaga ca kolmandiku päevasest vajadusest. Paraku ei mahu tanklate katustele piisavalt päikesepaneele, et nendega saaks terve tankla vajaduse kogu aeg ära katta.

Aga kui tankla kõrval on veel maapark?

Siis on täpselt vastupidi. Näiteks Õuna tanklapoe kõrval asuv päikesejaam toodab päikeseliste suvede korral nii palju elektrit, et seda kasutatakse ka teiste Alexela tanklapoodide elektritarbimiseks.

Praegu rajame Paldiskisse tankla kõrvale suurt päikeseparki. See tuleb nii võimas, et tankla tarbib ära ainult kümme protsenti päikesepargi toodangust.

Kas päikesele üleminekust on ka rahaliselt kasu?

Kindlasti aitab see ka elektriarvetelt kokku hoida. Suurt pilti vaadates on päikesepaneelide paigaldus alles esimene samm – sealt edasi saab minna akude peale jne. Enne on vaja seda teadmist ja know-how’d teisteni viia. Sellega tegeleme Alexelas iga päev.

Kogu maad ei saa ju päikesepaneelidega katta. Millal päikesega n-ö lagi ette tuleb?

Ühel hetkel saab päikesepaneele tõesti ühikuliselt nii palju, et Eestis pole kesksuvist kella kaheteistkümnest päikest kuhugi panna ja selle hind saab tulevikus tootmise mõttes olema null eurot. See on paari-kolme aasta pärast Eestis reaalsus, et teatud tundidel keset päeva võib päikeseenergia hind olla null.

Olen nõus, et iga maalappi ei pea paneelidega katma ja seda joont oleme Alexela poolt ka hoidnud. Nii klientidele kui endale oleme päikeseparke püüdnud rajada nendele kinnistutele, mis tunduvad muudeks rajatisteks tarbetud. Hea näide: Nord Terminalile rajasime päikesepargi sisuliselt märgalale – selle maaga poleks olnud midagi muud peale hakata. Selliseid näiteid on veel ja ka kliendid on hakanud sellest aru saama.

Veel hiljaaegu anti päikesepargi jaoks suhteliselt lihtsalt ehitusluba. Täna julgevad ka kohalikud omavalitsused päikesepargi arendajatele ei öelda, kui tahetakse paneele panna kvaliteetsele põllumaale. See on muutunud viimase poole aasta või aastaga. Olen kahe käega poolt, kui KOV otsustab, et üks või teine maa võiks jääda põlluharimiseks.

Millest see muutus tulnud on?

See on tulnud kohalike omavalitsuste teadlikkuse kasvust. Teiselt poolt on maaomanikud hakanud järele mõtlema, kas maa rendile anda, maha müüa või rajada omale ise kvaliteetpõllumaa. Päikesepargi rajamine tundub äge võimalus, aga teinekord leidub maatükile mõni mõistlikum rakendus.

Mullu rajasite oma kuludega Saku õlletehase katusele päikesepargi, mis on praegu suurim tööstushoone katusele paigaldatud päikesepark Eestis. Sisuliselt ei maksa klient millegi eest, aga saab 20 aasta möödudes pargi omanikuks. Kuidas see end ära tasub?

See ärimudel on iseenesest hästi lihtne. Alexela paigaldab oma kuludega kliendi kinnistule päikesepargi. Miks ma ütlen “kinnistule” – see ei pea tingimata katus olema, vaid võib olla ka fassaad või kui vaba maad on, siis maapark. Lepitakse kokku, mis tingimustel klient seda päikeseenergiat ostab. Reeglina käib see nii, et kliendil on kehtiv leping ükskõik millise elektrimüüjaga – selle valib klient ise – ja meie müüme päikesepargist talle elektrienergiat sellest lepingust veel teatud protsendi võrra odavamalt. Niisiis on kliendil majanduslikult mõistlik osta roheenergiat meie käest.

Kui palju klientidel selliste koostööde vastu huvi on?

See käib lainetena. Päikesejaama ehitamine on suhteliselt kallis ja tasuvusaja arvutamine käib vastu hetke elektrihinda. Kui elekter on väga kallis, nagu meil mõnda aega oli, on päikesejaama tasuvusaeg matemaatiliselt lühem. Kui tasuvusaeg tundub klientidele mõistlik, soovivad nad pigem ise päikesesse investeerida. Näiteks on kliendid avaldanud soovi, et meie ehitaks päikesepargi, aga nemad saaksid ise selle omanikuks.

Viimasel ajal, kui elektri hind on hakanud langema ja päikesepargi tasuvusaeg läinud sellevõrra pikemaks, on hakatud uuesti huvi tundma meie n-ö renditeenuse vastu.

Aga niisama päikesepargi rajamise vastu pole teil ka midagi?

Me ehitame päikeseparke, aga meil on omad kriteeriumid – täna rajame päikeseparke oma klientidele. Me ei taha muutuda klassikaliseks päikeseparkide ehitajaks, pigem aitame kliente energiakulude säästmise ja n-ö know-how jagamisega.

Mainisite, et päikesepaneelide paigaldus on ainult esimene samm. Mis sealt edasi tuleb?

Akud – paigaldada koos päikeseparkidega akud. Kui oled börsiklient, saad ennast akudega elektri turuhinna kõikumise vastu kindlustada. See tähendab, et öösel, kui elektri hind on börsil madal, laed akud täis ja päeval tarbid akust seda odavat elektrit.

Teine teema on seotud jaotusvõrgu probleemidega. Kui kliendil on teatud tundidel vaja tiputarbimised katta, aga võrk seda ei võimalda või on võrgu täiendav väljaehitus väga kallis, saab paigaldada akud nende tiputundide katmiseks. See on ka juba väga levinud trend.

Kui kliendil ei ole võimalik päikesepaneele paigaldada, siis aku on ikkagi variant. Akutemaatika on see, kuhu me täna panustame ja millega kliente nõustame.

Kui tulevikku vaadata, siis mis võiks olla kolmas samm pärast päikesepaneele ja akusid?

Tarbimise juhtimine on kindlasti tulevik – kui on piisavalt, mida juhtida. Lõppeesmärk võiks olla tark tarbimise juhtimine, et hoida sellega rahaliselt kokku ja kasutada energiat mõistlikult. Eestis on mitu idufirmat, mis sellega juba tegelevad.

Tekkis huvi? Uuri lisa päikesepargi saamiseks Alexela päikeseparkide projektijuhilt Jaak Urmilt – jaak.urm@alexela.ee