Mere plastireostusest umbes 36% moodustavad mitmesugused toidupakendid. Enne toidu tarbimist puutub toit kokku mitmesuguste materjalidega. Toiduga kokkupuutuvad materjalid hõlmavad toidu transpordi- ja müügipakendeid, koduseid hoiustamisnõusid, köögitarbeid, sööginõusid, söögiriistu ja kaasavõetavaid pakendeid. Toiduga kokkupuutuvad plastmaterjalid võivad ohustada nii keskkonda kui ka tarbijate tervist, kirjutab Balti Keskkonnafoorumi spetsialist Fee Widderich. 

Millest on plastpakendid tehtud? 

Pakend on sageli vajalik, tagamaks toote säilivust ning kaitsmaks toitu saastumise ja riknemise eest. Eriti populaarne pakendimaterjal on plast, kuna sellest on võimalik teha õhukindlaid ja vetthülgavaid pakendeid. Need omadused saavutatakse aga erinevate kemikaalide lisamisega, millest mõned võivad olla meie tervisele kahjulikud.

Sõltuvalt soovitud omadustest lisatakse haprale toorplastile lisandeid nagu plastifikaatorid, stabilisaatorid või värvained. Nii saadakse näiteks kõva või pehme plast või õhuke toidukile. Üks plastifikaatoritüüp on ftalaadid, mis organismi sattudes võivad häirida hormoonsüsteemi toimimist. Ftalaate kasutatakse sageli plastpakendites, et muuta need pehmeks ja painduvaks. Muuhulgas leidub neid värske liha pakkimiseks mõeldud PVC-kiles.

Plast peitub isegi kohtades, kus seda kahtlustadagi ei oska ja lisaks kaasnevad sellega sageli ohtlikud kemikaalid. Näiteks on metallist konservipurkidel korrosiooni vältimiseks sisemine plastkate, mis sisaldab kemikaali bisfenool A (BPA). BPA võib kahjustada meie hormoonsüsteemi ning põhjustada sigimis- ja arenguhäireid.

Kuidas satuvad ohtlikud kemikaalid kehasse?

Lisandid ei ole plasti molekulaarse struktuuriga kindlalt seotud ja võivad seetõttu teatud tingimustel lahustuda ning toidu sisse eralduda (migreeruda). See juhtub sageli kokkupuutel kuuma ja rasvase toiduga, aga võib toimuda ka pakendi kulumisel või pelgalt toidu ja plasti kokkupuutel.

Toidu tarbimisel satuvad selles sisalduvad kemikaalid kehasse. Kuigi osa neist on tervisele kahjutud, liigitatakse teised, näiteks hormoonsüsteemi häirivad ained, väga ohtlikeks aineteks, millest mõned kujutavad olulist terviseriski. 

Mis on viga plastkulbil ja praepannil? 

Mitte ainult pakendid, vaid ka plastist köögitarbed, näiteks kulp, võivad sisaldada ohtlikke kemikaale, mis võivad eralduda, eriti kokkupuutel kuuma toiduga.

Praktiline mittenakkuva pinnaga pann sisaldab plasti teflonkatte kujul. Kõrgel temperatuuril kuumutamisel eraldub pannist mürgiseid aure, mis sissehingamisel põhjustavad iiveldust ja pearinglust. 

Miks õigusaktid meid ei kaitse? 

Õigusaktid ohtlike kemikaalide kasutamise kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides ei ole terviseriskide välistamiseks piisavalt ranged.

Kuigi erinevatest toodetest (mitte ainult toiduga kokkupuutuvatest materjalidest) pärinevad ohtlike kemikaalide kogused on väikesed, võivad need ained meie kehas koguneda ja omavahel reageerida. Mõningaid lisaaineid on juba leitud inimeste veres, rinnapiimas ja kudedes üle kogu maailma.

Kuidas ennast kaitsta saab? 

Need, kes ei saa ilma plastpakenditeta hakkama, peaksid terviseriski vähendamiseks pöörama tähelepanu õigele kasutamisele. Näiteks ei tohiks plastpakendisse panna kuuma ega rasvast toitu. Plastpakendil olevad sümbolid annavad teavet selle omaduste ja kasutusvõimaluste kohta, näiteks kas pakend sobib külmutamiseks või nõudepesumasinas pesemiseks.

Siiski on turvalisem plastist üldse hoiduda. Võimalusel ostke pakendamata toitu või pakendage toidukaubad kohe koju jõudes klaasist, roostevabast terasest või keraamilistesse nõudesse. Toidu mähkimiseks kasutage toidukile asemel mesilasvahaga immutatud vahariiet.

Kasutage puidust või roostevabast terasest köögitarbeid ning vältige plastist mittenakkuva pinnaga panne. Selle asemel kasutage malmist, roostevabast terasest või keraamilise kattega panne.

Esimese asjana tehke oma köögis materjalide ja esemete inventuur ning asendage ohtlike kemikaalide allikad järk-järgult. Alustada on väga lihtne! Teeme seda üheskoos ja juba sel nädalal!

Loe täpsemalt siit ja kuula ka Balti Keskkonnafoorumi taskuhäälingut “Keskkonnafoorum”, kus jagatakse mõtteid keskkonna- ja tervisesõbralikumast elust nii teaduse kui ka argipäeva aspektist. Igas episoodis keskendutakse erinevale keskkonna ja tervisega seonduvale teemale.