Puidutööstus on Eestis kõige enam digitaliseeritud tööstusharu, selgus juuni alguses avaldatud Swedbanki tööstusettevõtete uuringust. Sellest, millist innovatsiooni maailma mõistes siinmail tehakse, räägib katsejärgus oleva kodumaise puidufraktsioneerimise tehase OÜ Fibenol R&D juht Peep Pitk. Muuhulgas avaldab ta, kuidas 20 sekundiga saab puidust toota “chocolate mousse’i”. 

Metsatööstus ja metsa majandamine on Eestis pika ajalooga, kuid kui sa oled väike, siis suurtel turgudel suurte tegijatega konkureerides peab olema eelis. Nagu näiteks puidutööstuse digitaliseerimine ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtt.

“Eestist on küll metsaga kaetud viiskümmend kaks protsenti, aga kui vaadata, kui palju meil on jätkusuutlikult kasutatavat puitu summaarselt võrreldes Skandinaaviamaadega või teiste suurte puitu kasutavate riikidega, siis on Eesti piisk ookeanis,” sõnas Pitk. Nii ongi selleks, et silma paista, vaja eristuda ja luua teistsugust konkurentsieelist. Üheks eelise loojaks on kodumaine innovaatiline puidutöötlusettevõte Fibenol.

Kogu puit kasulikeks produktideks

“Väiksus sunnib leidma lahendusi, ja meie oleme leidnud lahenduse, kuidas aidata Eestil tööstustena konkurentsivõimelisemad olla,” rõõmustas Pitk. Täna Eesti ekspordib osa puitu toormena, kuid kui rakendada maailmas unikaalset Fibenoli puidu fraktsioneerimise tehnoloogiat tööstuslikul skaalal siis saaks sellele lisandväärtuse anda kohapeal.

“Meie tehnoloogia valiku eesmärk oli leida selline lahendus,mis vähemalt 90 protsenti puidu toormest suudaks konverteerida kasulikeks produktideks materjali- ja keemiatööstuse jaoks. Täna oleme saavutanud selle, et 95 protsenti sisendist kasutatakse efektiivselt ära,” selgitas Pitk ja lisas, et see ongi see, mis eristab neid teistest. 

Puidust saab chocolate mousse

Metsa majandamise eesmärk on saada kvaliteetset puitu, mis läheb mööbli-, sae- ja vineeritööstusesse. Sealt tekib aga päris palju jääki ja see jääk on Fibenoli sisendiks. “Meie fraktsioneerime selle jäägi ehk siis me veeldame puidu ja sellest veeldatud puidust me eraldame puidu põhikomponendid, milleks on puidusuhkrud ja ligniin, mille meie kaubamärgistasime nime all Lignova,” selgitas Pitk.

Kõige suurem innovatsioon on Pitki sõnul Fibenolis see, et kui ühest osast tuleb saepuru sisse, siis teisest otsast tuleb välja hapukoore laadse konsistentsiga pruun pasta, mida nad ise kutsuvad hellitavalt chocolate mousse’iks. 

Puidust pasta tootmiseks kulub vaid 20 sekundit. “Saepuru läheb seadmesse, kus kaks kruvi käivad kiirete pööretega ja seal konverteeritakse temperatuuri, rõhu ja autokatalüütilise hüdrolüüsi toel saepuru vedelaks massiks,” selgitas ta. 

Kuna see kõik toimub kahekümne sekundi jooksul ei ole see protsess, mida inimene kõhutunde alusel kuidagi suunab või juhib. Kogu tootmise juhtimine on paljuski automaatne lahendus. “Operaatoreid arvutid kindlasti ei asenda, sest käivitusprotsessi juhib operaator kuni süsteem käima saab. Edasi jälgivad operaatorid protsesse ekraanilt, millisest automaatika osast või millisest seadmest mõni häire tuleb ja millega tegelema peab. Oleme liikunud  võimalikult täisautomaatse lahenduse peale, kasutades tänaseid tööstuskommunikatsiooni tehnoloogiaid.”

Lisaks sellelel on tehase töös kasutuses ka andete kogumise ja töötlemise jaoks vajalikud pilvelahendused ja just see teeb Pitki sõnul tehasest eeskujuliku näite kaasaegsest tööstusautomaatika ja juhtimissüsteemist. Uuenduslik tehnoloogia võimaldab meil luua piirkonda ka uusi töökohti kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele. 

Eesti puit tuntud brändide riietesse, jalaitsitesse ja toitu

Pruun hapukoorelaadne pasta on primaarprodukt, mis sobib tooraineks fermentatsiooni-, keemia- ja materjalitööstusele.

Puidust eraldatavast suhkrust on Pitki sõnul kõige tavapärasem ja lihtsamini mõistetav lahendus fermenteerida etanooli. Seda ei tehta siiski mitte viina tootmiseks vaid keemiatööstuse tarbeks.   

“Võib-olla kõige huvitavam näide täna kasutuselolevatest fermentatsiooniprotsessidest on see, kus puidusuhkrud on sisendiks ja läbi fermentatsiooni muundatakse suhkrud kaprolaktaamiks, millest tehakse nailonit.”

Nailon on laialt kasutatav tooraine, millest tehakse riideid, vaipu, kalavõrke ja palju muud. 

“Ehk siis tegelikult on realiseerimisel tööstuslik lahendus, kuidas Eesti puidust võiks saada kasvõi Nike, Adidase ja kõigi teiste spordiriiete tootjate materjali üks osa,” sõnas Pitk. 

Eriti põnev on tema sõnul see, et nailoni puhul pannakse järjest enam rõhku ka taaskasutusele ja materjali ringlusele.  See tähendab seda, et naftat ei ole toormaterjalina enam ühel hetkel vaja, sest suhkrute baasil saab katta selle osa, mis läheb süsteemist välja. “Kui tekib toetav regulatsioon, siis umbes paarikümne aasta jooksul võiks nailoni tootmine muutuda  terviklikult biopõhiseks ja tsirkulaarseks.” 

Just see on Pitki sõnul ka põhjus, miks Imavere katsetehases innovatsiooni panustatakse, et tuua veel rohkem esile puidu perspektiivi toorainena erinevate tööstuste juures. 

Kuus aastat ja 60 miljonit eurot hiljem

2016. aastal sai Fibenoli loomine alguse sisuliselt paberile tehtud kritseldusest, kui pandi paika mõte ja suund, kuhu liikuda sooviti. Vaja oli leida vaid õige tehnoloogia, mis aitaks unistused ellu viia. 

“2022. aastal oleme jõudnud sinna, et katsetehase mehaaniline valmimine on aasta lõpus. 

Järgmise aasta esimeses pooles loodame katsetehase käima saada ning ülejärgmine aasta oleks juba esimene aasta, kui käib täiemahuline tootmine,” rääkis Pitk. 

Alates 2016. aastast on katsetehase arendamisse investeeritud kokku 60 miljonit eurot. “Katsetehas on vajalik nii-öelda valideerimiseks, et tehnoloogia töötab. Selleks, et esimene suurem tehas Baltikumis püsti panna, tuleb arvestada suurusjärgus kuni poole miljardi eurose investeeringuga.” 

Visionäärid maailmas

Lihtsalt öeldes on Pitki sõnul Fibenol Eesti puidutööstuse sektori kogemuse baasil tekkinud tehnoloogia või tööstus, mille eesmärk on puitu väärindada sellistes väärtusahelates, kus puitu veel globaalselt väärindatud ei ole. 

Pitk tõi siinkohal analoogina välja näite, kui faksimasinad vahele jättes liiguti kohe mobiiltelefonide juurde. “Tänases puidutööstuse sektoris on sama seis, et võib vabalt “faksi” vahele jätta ja liikuda kohe sammu võrra edasi, sinna kuhu terve maailm suundub. Ärme kopeeri teistelt seda, mida nemad teevad ja see annab meile võimaluse ka konkurentsieeliseks.”  

Eestil on Pitki sõnul suur võimalus olla eesrinnas, seetõttu, et siin ei ole tehtud investeeringuid sellistesse tehnoloogiatesse, mis paneks meie ressursid lukku. 

“Imavere puidu fraktsioneerimise katsetehas baseerub tehnoloogial, mida kuskil mujal mitte keegi enne pole teinud. Ehk siis väike Eesti puidutööstuse globaalse innovatsiooni täielikus eesrinnas.”

Unistus selle muutuse järgi sektoris on Pitki sõnul olnud pea kakskümmend aastat, kuid selle aja jooksul on väga paljud suurte investeeringutega projektid ebaõnnestunud. “Meie lähenemine on selles mõttes revolutsiooniline või natuke teise nurgaga, mis on ka andnud meile selle õnnestumise aluse.” Seetõttu on nad saavutanud kvaliteedi- ja tootmismahu eesmärgid, mida saab nüüd ette näidata Imaveres püsti pandud katsetehases. 

Milline on keskkonnamõju?

Tema sõnul küsitakse neilt tihti palju ka innovatiivse tehase keskkonnamõju kohta. “Mina ütleksin, et minimeeritud keskkonnamõju on täna tööstuse arendusele ikkagi täielik hügieeni tasand. Ilma selleta ei ole seda võimalik teha.”

Fibenol üks esimesi eesmärke oli paika panna ja alustada sellest, kuidas maksimaalne hulk vett puhastada ja taaskäidelda, et minimeerida ressursikasutust ja igasuguseid nii-öelda heitmeallikaid, eriti kui mõelda ka haisu peale. 

“Kõik kohad, mis tehases isegi võiksid haiseda, pead suutma lokaliseerida ja oksüdeerida. Meie tehnoloogia eelis on see, et me ei kasuta keemiat. Ja kui me ei kasuta keemiat, siis on ainus lõhn, mis meil tekkida saab, puidu lõhn.” 

Eeskujuks süsinikujalajäljega

Kuna tänapäeval on ükspõhiteemasid, millest räägitakse, süsinikujalajälg, siis on ka Fibenolis välja arvutanud kogu tootmise CO2 jalajälg. “Selles osas oleme selgelt tööstuse lipulaev, sest kasutame vaid bioenergia lahendusi ja meil on jätkusuutlikult hangitud tooraine. Ka kõik protsessid on võimalikult suure taaskasutuse luubiga. Seega oleme me maailma skaalas väga konkurentsivõimelised oma CO2 jalajälje mõttes.”  

Piloottehas on iga ülikooli unistus

Fibenoli katsetehases olemas ka nn piloottehas, mis on Pitki sõnul iga ülikooli unistus, kust leiab biotööstustehase seadmepargi. Seal tehakse veeldatud “hapukoorega” tonni skaalal näidiseid, et optimeerida protsesse. 

Lisaks toodetakse seal näidiseid koostööpartneritele, et nemad saaksid katsetada, kuidas kasutada puidushkrut ja ligniini keemia-, materjali-, fermentatsioonitööstuses. Lisaks on Pitki sõnul suhkrute baasil fermentatsiooni eesmärgiga võimalik teha alternatiivvalku nii söödaks kui ka inimeste toidulauale.

Innovatsioonivabrikuks mitmes tööstusharus

Väga võimalik eestlaste loodud lahendusest arendada välja materjali innovatsiooni ettevõte, kus arendatakse välja uusi fermentatsiooni protsesse ja ka  keemiaprotsesse, mille baasil on võimalik luua täitsa uued tooted. “Võtame kas või need samad pakendid või dressid ja kilevärvid. Puidu jääke töödeldes võime jõuda lahendusteni, millest saab teha tooteid, mida saame müüa lõppklientidele Fibenol kaubamärgi all. See on see perspektiiv, miks me seda tegelikult teeme.”