Biomajandus

Metsaekspert Mart Erik kirjeldab Filmi-Vargamäe üraskiründe koledusi: ma olen äärmises segaduses, sest varasemad teadmised üraski kohta ei päde

Metsaekspert Mart Erik.Foto: Saara Mildeberg

Üldiselt on tänavu kevadel taas kuuskede olukord seoses üraskitega üsna räbal. Ka Filmi Vargamäe külastuskeskuse lähedal olev mets, kus 2017. ja 2018. aastal filmiti suurteost “Tõde ja õigus” on jäänud üraskiründe alla. Mart Erik selgitab, millist võitlust seal puuparasiitidega peetakse ja kuidas on üraskite käitumine ajas muutunud. 

Eriku sõnul võib päris kindel olla, et üraski käitumise muutustes on seos kliima soojenemisega.

“​​Peamine põhjus on üsna tõenäoliselt see, et kuusk tahab elada sellises kliimas, kus on külmad talved. Aga õiget talve pole meil ju viimasel kümnendil olnudki. Piltlikult öeldes, kuusel on halb olla ja seega on ta ka vastuvõtlikum oma peamistele kahjuritele. Kuused on nagu kehva tervisega inimesed, kes jäävad kergemini nakkushaiguste küüsi,” tõi ta näite. 

Teine oluline põhjus on see, et üraskile soojemad talved just meeldivad, sest siis on neil palju soodsamad ellujäämise tingimused. “Ja mis kõige hullem – sama aasta üraskite teine põlvkond võib talve rahulikult koore all üle elada.”

Klassikaliselt on Eriku sõnul olnud lugu nii, et tavaliselt läks üraski järeltulev põlvkond koore alt maa sisse talvituma ja asus alles kevadeti soojade ilmade saabudes puid ründama. Kui sooja suvega juhtus, et tuli ilmale ka teine põlvkond, siis nemad jäid üldjuhul koore alla talvituma ning said seal karmi talvega hukka. 

Nüüd on üha rohkem näha koore all rahulikult toimetavat sama aasta teist põlvkonda, kes maa sisse peitu ei lähegi. “Nad saavad oma pahategudega jätkata juba varakevadel.” 

Nii pikendas ka tänavune jahe kevad maa seest välja tulevate putukate lagedale ilmumist. “Samas said koore all talve üle elanud tegelased oma tegevusega alustada juba varem, siis kui päike tüved tumedad tüved soojaks küttis,” rääkis ta.

Ürask on muutunud jultunumaks

“Ma olen äärmises segaduses, sest paljud varasemad teadmised üraski kohta ei päde,” sõnas Erik. Kui aastaid tagasi võis metsa tekkinud üraski kolle, mis oli näiteks kahes-kolmes puus ise ära taanduda, siis nüüd on lood teised. Ka Erik jättis aasta tagasi Filmi-Vargamäele kolm üraskitega kahjustatud puud püsti. “Seda on varasemalt ikka nii tehtud, et üraski kahjustusega puud jäetakse püsti, kui kahjur on sealt juba lahkunud.” 

Kurvastuseks olid naabruses kasvanud puud, mis sügisel paistsid veel terved ja rohelised, muutunud kevadeks pruuniks ja äragi surnud. “Kuna kõiki metsi ei jõua ju pidevalt läbi käia, siis avastasin selle alles siis, kui juba oli hilja,” tõdes ta ning lisas, et püünispuude langetamisega oldi hiljaks jäänud ning seetõttu pandi üles feromoonpüünised. Aga see pilt, mis neid mõne aja pärast kontrollides avaldus, oli Eriku sõnul õõvastav. “Püünistesse tuli kokku metsik kogus üraskit. Kas aga sellest piisab, et rünnet seisma panna, pole ma kindel. Praegu tundub, et kui me oleksime isegi  õigel ajal püünispuud ka langetanud, siis ilmselt oleks olnud vajalik langetada kogu metsaeraldis.”

Väidetud on, et kui juba ürask on puult lahkunud, siis pigem võiks ta veel püsti jääda, ütleb kogenud metsamees. “Kuigi  üraski peamine vaenlane üraskikärbes hävitab koore all tegutsevat tegelast, siis ma arvan, et me peame need puud ikkagi maha võtma, et vähemalt midagigi metsast välja tuua. No eks mõned kuivikud võib ju ka lindudele jätta,” arutles Erik.

Kummaline märk on Eriku sõnul see, et üraskite rünne on olnud ka tervetele puudele ootamatult suur. “Näripuru järgi koort maha lõigates näeme väga tihedaid horisontaalsuunas kulgevaid emakäikude nii-öelda triibustikke, ent vastsekäike ja vastseid endid pole just palju. Sellegi poolest on ka need puud hukule määratud. Eks siis näeb, millal okkad kolletuma hakkavad,” nendib ta.

Erik meenutas paari aasta tagust juhtumit, kus samuti avastati teine põlvkond alles kevadel, mistõttu tehti RMK metsades erakorralisi üraskiraieid. Kuigi toona oli palju neid, kes raie-ideele vastu olid – linnurahu aeg – siis oli see Eriku sõnul ehk ainus võimalus, et vältida totaalset katastroofi, mis päris kindlasti tegevusetusele oleks järgnenud. 

“Ma arvan, et üraskikolde ümber vähemalt 50 meetri raadiuses tuleks ikkagi teha raie – võtta kuused välja ja jätta sinna kasvama mänd ja kask. Kui on tegemist puhtkuusikuga, siis see tuleks maha võtta, kevadel püünised peale panna ja seejärel vaadata, mis saab. Praegu on selline aeg, kus vanad teada-tuntud võtted enam ei toimi.” 

Ürask otsustas rünnata idasuunda

Üks huvitav asi, mis Erikule silma jäi on see, et üraskite kolmepuulise pesa juurest ei hakanud kolle ühtlaselt mõlemale poole mööda metsaserva edasi levima. Nimelt ei hävitanud ürask kõiki puid, mis ümbrusesse jäid, vaid liikus idasuunda, kuigi tingimused olid ka lääne suunas samad. “Ma ei tea, miks nad nii levisid,” rääkis ta. Kolmest puust alguse saanud rünne levis kevadeks 0,3 hektarile, mille naaberpuistutega nüüd tegeletakse.

Ja meie vestluse lõpetuseks ütles metsamees Mart Erik: “Kui keegi tahab näha, milleni viib tegevusetus üraskirindel, siis soovitan võtta ette ühe suvise  kontserdikülastuse Intsikurmu lauluväljakule Põlvas. Kontserte peaks seal jaguma.” Kahjuks jagub seal tema sõnul ka lõputus koguses üraskeid. 

“Järgmiseks kevadeks on ilmselt kogu lauluväljaku tagune veel osaliselt roheline kuusik surnud, millest on väga kahju. Aga Filmi Vargamäe üraskisõja reportaaži jätkame siis kui on uudiseid, millest rääkida.”

Intsikurmus leidub samuti üraski poolt hävitatud puid.Foto: Mart Erik

KOOREÜRASK

Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas.

Kuuse-kooreürask on üks tuntumaid üraskitest. Teda esineb kogu Euroopas, Kaukaasias, Siberis, Kaug-Idas, Hiinas ja Koreas.

Tihedates ja tervetes puistutes on ta haruldane. Seevastu raielankidel, põlendikel ja tormimurdudes on ta väga arvukas. Teda leidub rohkem metsaservadel, kui metsa sees.

Kuuse-kooreürask on silindrilise kehaga läikivpruun kuni 5,5 mm pikk mardikas. Tema keha on kaetud tihedate karvadega. 

Kuuse-kooreürask eelistab harilikku kuuske kõigile teistele puudele. Ta asustab kogu tüve, kuid eelistab paksu koorega osi. Tema käigud asetsevad koore sisekihtides ja niines, puidul on nad vaid nõrgalt näha. 

Isegi koort maha kiskumata saab kindlaks teha, kus käigud kulgevad: kui näripuru on pruun, siis on käik rajatud koore alla, aga kui valge, siis puidu sisse.

Elamiseks sobiva puu leiavad üraskid haistmise abil lausa 500–1000 meetri kauguselt. 

Emased tajuvad lõhna paremini kui isased, sellepärast lendab kohale emaseid mitu korda rohkem kui isaseid. Nad hakkavad puitu auke puurima, kuid sealt hakkab vaiku välja voolama ja esimesed üraskid tavaliselt hukkuvad selles. 

Emased üraskid närivad puidu sisse sirge ja mitte eriti pika käigu, mida nimetatakse emakäiguks. Emakäikude järgi saab öelda, kas üraskid asustasid puu enne või pärast langemist. 

Seisvasse puusse kaevab ürask käigu ülespoole, et raskusjõud aitaks näripuru käigust eemaldada. Sel juhul kulgevad kõik emakäigud ühes suunas. Lamapuidusse on keerulisem ülespoole suunduvat käiku kaevata ja seal paiknevad emakäigud korrapäratult.

Emakäiku munetakse munad, millest kooruvad vastsed. Need on valged, jalutud, C-kujuliselt kõverdunud jässaka keha ja suure pruuni peaga. Nad hakkavad kohe emakäiguga risti puidu sisse käiku uuristama. Vastsekäik on alguses kitsam, aga pärastpoole, kui vastne on kasvanud, laiem. Vastsekäik lõpeb nukuhälliga.

Üraskid talvituvad vanades käikudes või uuristavad endale selleks uue käigu.

Üraskivastsetest toituvad rähnid. Rähn koputab nokaga puukoorele, et selle kõma järgi aru saada, kas puit on üraskitega nakatunud või ei. Kui koore all on üraskite käike, siis lõhub rähn tugevate nokahoopidega koore ja sööb selle alt leitud vastsed ära. Rähni keel on kohastunud üraskivastsete kättesaamiseks isegi kitsastest käikudest.

Selleks, et kaitsta metsa üraskite eest, on kõige olulisem haigete puude, raiejääkide ja tuulemurru eemaldamine metsast ehk sanitaarraie. Puhas ja terve mets kannatab kahjurite all harva, aga metsa risustamisega kaasneb alati kahjurite paljunemine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.