Eesti Energia blogi

Eesti Energia vähendas aastaga oma süsinikujalajälge pea poole võrra

Eesti Energia on seadnud endale eesmärgi vähendada põlevkivi otsepõletamist elektriks ning suurendada vedelkütuste ja taastuvenergia tootmist. Tänu sellele vähendas ettevõtte aastaga oma süsinikujalajälge pea poole võrra.

Eesti on süsinikuheitmeid edukalt vähendanud

Eesti riik vähendas aastaga keskkonda paisatava CO₂ hulka koguni veerandi võrra. Oma osa oli selles kindlasti ka Eesti Energia vähenenud süsinikuemissioonil.

Euroopa Liit plaanib võtta eesmärgi vähendada 2030. aastaks süsinikuemissiooni võrreldes 1990. aastaga 50–55%. Eesti on sellest ambitsioonist ees ning vähendanud emissiooni juba praegu ligi 65%.

Areng süsinikuneutraalsuse suunas

Eesti Energia juhatuse esimeehe Hando Sutteri sõnul areneb meie kohalik energiatööstus kooskõlas süsinikuneutraalsuse eesmärgiga. “Oleme teinud Eestist kõige kiirema CO₂ emissiooni vähendaja Euroopas. Eesti Energia jätkab valitud suunaga ning töötab edasi taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamise, vedelkütuste tootmise laiendamise ja ringmajanduse arendamise nimel,“ sõnas ta.

Taastuvenergia toomine on kasvukursil

Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas aastaga kolm korda. Lõviosa andis sellesse tütarettevõte Enefit Green, mis on Balti riikide suurim tuuleenergia tootja. Taastuvenergia toodang suurenes ka Ida-Virumaa soojuselektrijaamades, kus ettevõte toodab elektrit puidujäätmetest.
Suurimat taastuvenergia arendamise potentsiaali näeb Eesti Energia lähiaastatel Leedus.

Enefit Greeni Leedu turu arendusportfellis on kolm tuulepargi projekti, mille koguvõimsus ulatub 350 megavatini. Eestis soovib ettevõte jätkata Tootsi tuulepargi ehitusega, kui maa enampakkumisel omandada õnnestub.

Põlevkivi osakaal vähenes

2019. aastal kohati 30 euroni tonnist küündinud CO₂ kvoodi hind ning Vene elektri ebaaus konkurents regionaalsel elektriturul tõi kaasa selle, et põlevkivist toodetud elekter pääses turule harvemini. Põlevkivi otsepõletamine elektriks vähenes seetõttu ligi kaks korda.

Samal ajal kasvas Eesti Energia vedelkütuste tootmine rekordiliseks. Õlitootmine paiskab CO₂ õhku kolm korda vähem kui elektritootmine. Eesti Energia edasine plaan on rajada 2024. aastaks uus Enefit tehnoloogial põhinev õlitehas, et täita riigi energiamajanduse arengukavas ette nähtud eesmärki suurenda õli, elektri ja gaasi koostootmist.

Jätkatakse liikumist süsnikuneutraalsuse poole

Hanno Sutter märkis, et vedelkütuste tarbimise kasvu näitavad turuprognoosid ja Enefit õlitehase töökindluse paranemine annavad kindluse, et Eesti Energia õlitootmine on konkurentsivõimeline. “Sektori arendamine – uue õlitehase ja toodangu väärtust kasvatava eelrafineerimistehase rajamine koostöös teiste õlitootjatega – võimaldab täiendavat tulu teenida ja suurendada investeeringuid taastuvaenergeetika arendamisse ehk jätkata liikumist süsinikuneutraalsuse poole. Sarnase tee on valinud ka Norra,“ sõnas Sutter.

Lisaks põlevkivile saab õlitootmiseks kasutada ka vanarehve, mis on siiani keskkonnale suureks probleemiks olnud. Lisaks uurib Eesti Energia ka plastijäätmetest õlitootmise võimalusi.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.