Ettevaatust, äike! 5 lihtsat põhitõde, mida iga inimene peaks pikseohu kohta teadma

Foto: Shutterstock.

Võimsad äikesetormid on Eesti suve lahutamatu osa. Hoolimata ilusast vaatemängust on tegu siiski väga ohtliku ilmanähtusega. Äikese ajal on kõige olulisem olla ettevaatlik ja vältida erinevaid riske.

Käime läbi peamised põhitõed, et teaksid, kuidas äikesekahjusid ennetada ning end ja oma lähedasi võimalikult vähe ohtu seada.

1. Eemalda seadmed vooluvõrgust

Võimaluse korral tuleb äikese ajaks kõik elektrit tarbivad seadmed välja lülitada ning vooluvõrgust eemaldada.

Elektrisüsteemi lööv välk ei pruugi küll inimesele terviserikkeid põhjustada, kuid lööb kindlasti süsteemi tasakaalust välja ning rikub elektriseadmeid. Kuigi õhk võib olla lämbe, tuleks äikese ajal sulgeda ka aknad.

2. Püsi turvalises kohas

Äikese ajal ei tohi viibida suurte puude läheduses, seega on täiesti vale vihma eest puu alla varju minek. Välk võib puud tabada ning purunev puu on väga ohtlik. Samuti on tappev maapinda läbiv elektrivool.

Äikese ajal ei tohi ujuma minna ega mingil muul põhjusel vees viibida, sest vesi on hea elektrijuht ning tekkiv pingeväli ohustab elu ka siis, kui välk ei taba otse vees olijat ennast, vaid veepinda.

Autot peetakse äikese ajal üldiselt turvaliseks, aga võimalusel tuleks ka autosõitu piksemöllu lakkamiseni edasi lükata, sest sõidukit võivad ohustada näiteks äikesetormis murduvad puud või nullilähedane nähtavus.

3. Mahalangenud elektrijuhe on üliohtlik

Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helista kohe telefonil 1343.

Kui oled sattunud mahakukkunud elektriliini lähedusse, eemaldu jalgu koos hoides, väga lühikeste hüpetega vähemalt 8 meetri kaugusele. Ka maapind juhib elektrit ja võib olla voolu all. Pika sammuga astudes tekib sammupinge*.

Seda ei teki, kui eemaldud jalad koos, lühikeste hüpetega. Katsu säilitada tasakaal, kukkumine on ohtlik.

*Sammupinge on voolu all maapinnal ühe sammu kaugusel asuvate punktide vaheline elektripinge. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus (ehk mida pikem on samm), seda suurema voolu alla inimene jääb.

4. Kõigepealt veendu ohutuses, siis aita kannatanut 

Kui inimene on saanud elektrilöögi, helista kindlasti esimesel võimalusel hädaabinumbrile 112, sõltumata kannatanu olukorrast. Elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda ja muutuda veel kuni 24 tunni jooksul. 

Pea meeles, et vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. Tuleb meeles pidada, et kannatanu on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga ning seni ei tohi abistaja teda ise puutuda.

Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puutoikaga või kuivadest riietest eemale tõmmates. Katmata kehaosi ei tohi puutuda!

Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund: kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas tal pulssi on.

Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub, misjärel tuleks alustada elustamist. 

5. Hoonet kaitseb piksevarras

Äikesetormis võite end palju muretumalt tunda, kui hoonel on õigesti paigaldatud piksevardad. Abi ja head nõu saate ses osas elektripaigaldistega tegelevatelt ettevõtetelt.

Piksevarras on hoone lähedale (katusele) püstitatud maandatud metalljuht. Silmas tuleb pidada, et piksevarda kaitsetsooniks on varda tippu asetatud koonus, mille tipunurk on 90 kraadi – seega pika hoone kaitsmiseks ei piisa paarimeetrise piksevarda püstitamisest ühte katusenurka.

Et kaitsta oma kodu elektriseadmeid võimalike piksekahjustuste eest, tuleb muretseda piksevoolukaitse. Piksevoolukaitsmeid müüvad ja paigaldavad elektriseadmete monteerimisega tegelevad firmad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.