Paindlikke töövõimalusi peetakse küll väga tähtsaks, kuid aina enam osatakse taas hinnata ka kontoris töötamise võimalust. Et praegusel ajal ei saa kuidagi ära unustada keskkonnasõbralikkust, panustavad ettevõtted kontoritegevusi planeerides ühe rohkem kas otse või kaudselt keskkonnamõjude vähendamisse.

Loe, kuidas on Eesti Energia muutnud tavalise kontori aina rohelisemaks bürooks.

Oluline on motivatsioon ja järjepidevus

Kontorist alguse saavate keskkonnamõjude vähendamine on järjepidev töö, mis annab tulemusi siis, kui kõik töötajad sellega kaasa tulevad.

Üks võimalus saada keskkonnasõbralikum büroo, on ehitada uus ja kaasaegne, senisest energiasäästlikum hoone. Kuid ka olemasolevat büroopinda saab tegevuste ja käitumisega muuta keskkonnasõbralikumaks.

Kui eesmärk on liikuda sammhaaval rohelisema kontori poole, tuleb üle vaadata büroo ressursi- ja energiakasutus ning muidugi jäätmekäitlus.

Kontorit valgustab taastuvenergia

Üks võimalus olla keskkonnasäästlik, on üle vaadata kontori energiakasutus. Näiteks Eesti Energia Lelle tänaval asuvat peakontorit varustatakse 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud Rohelise Energiaga. Lisaks hoitakse elektritarbimisel silm peal ning üritatakse energiakulu pidevalt ka vähendada.

Sellele on oma tõuke andnud videokoosolekute süsteemi väljaarendamine, mille tulemusel on oluliselt vähenenud kontori töötajate autokasutus ja kütusekulu seoses igapäevase suhtlusega Ida-Virumaa kolleegidega. Lisaks on videokõned mugav lahendus, kui on soov suhelda kodukontorist või teha koosolekut kolleegidega, kes on väljaspool Eestit.

Füüsiline prügi ja digiprügi

Rohelise kontori lahutamatu osa on ka energia, vee ja kütuse väiksem tarbimine ja materjalide optimaalne kasutamine. Selleks on Eesti Energias mõeldud läbi ja seatud sisse süsteem, kuidas paberit korduvkasutada ja aua sees on ka prügi sorteerimine.

Et kasutuna seisvate failide kustutamine aitab otseselt vähendada CO2 jalajälge, on regulaarselt läbi viidud ka digitaalseid koristuspäevi. Sellise ettevõtmise eesmärk on kustutada pilvest digiprügi, vabastada nutiseadmete salvestusruumi, muuta seadmed kiiremaks ning lisaks CO2 jalajälje vähendamisele hoida nõnda kokku ka väärtuslikku aega.

Energilised töötajad pole vaid sõnakõlks

Olles veendunud, et regulaarselt tervisesporti harrastavad inimesed on tervemad ja õnnelikumad, on Lelle tänava kontorihoonesse loodud võimalus tervisespordi harrastamiseks ka tööpäeva jooksul. Alates 2015. aastast on Eesti Energia büroohoones 475 meetrit pikk siseterviserada Energialaeng.

Energialaeng hõlmab kontorihoone 16 korrust ja nendevahelisi treppe. Lisaks on siseraja lahutamatuks osaks ka terrassil kulgev Päikeseenergiarada, mis pikendab trepikoridorides asuvat rada veel 100 meetri võrra. Et mitmekülgsust suurendada, leidub Energialaengu igal korrusel ka erinevaid spordivahendeid alates hularõngast ja hantlitest ning lõpetades lauatennise ja korvpalliga.

Taotle Rohelise Kontori sertifikaat

Eestis on võimalik taotleda ka Rohelise Kontori sertifikaati, mida annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. Sertifikaat kehtib kolm aastat, vastava koolituse, juhendamise ja abistamisega tegeleb SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ehk SEI Tallinn.

„Rohelise kontori sertifikaat näitab, et kontoris on olemas keskkonnamõjude juhtimise süsteem ja töötajad tegelevad teadlikult nende vähendamisega,“ selgitab assotsiatsiooni juhatuse liige, Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.

Tegevuse ülevaatamiseks on olemas kontrollküsimustik, mis mõõdab ja hindab kontori edusamme. Neil, kes ettevõtete taotleda Rohelise Kontori sertifikaati, tuleb saata täidetud küsimustik Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile. Selleks, et tuvastada, kas kirjutatu ja tegelikkus ühtivad, toimub vastavusehindamise välisaudit mille tulemustest lähtuvalt väljastatakse rohelise kontori tunnistus.

Kontor, kes saanud mõne muu analoogse rahvusvaheliselt heakskiidetud sertifikaadi, väljastatakse Rohelise Kontori tunnistus juba selle sertifikaadi põhjal

“Rohelise kontori süsteemi tuleb hoida pidevalt elus, tegemist on elustiiliga. Kolme aasta möödumisel peab ettevõte uuesti tõestama, et keskkonnaalased tegevused on endiselt jõus ja protsess jätkub. Selleks tehakse kordusaudit ja uus tunnistus antakse taas kolmeks aastaks,” toob Meriste välja.

Meriste kinnitab ka, et kohti, kus keskkonnasäästlikumalt käituda, on büroodes küllaga, kuid sageli on inimene mugav ning vajab motiveerimist ja suunamist. “Kui panna prügikast töölaua kõrvale, siis visatakse kõik jäätmed sinna kokku. Kui jäätmete kogumiseks on kontoris eraldi kastid, hakkavad inimesed neid kasutama,” tõi ta näite.