Remonti ja ehitustöid tehes on oluline roll nendega kaasnevatel kuludel ja nende kontrolli all hoidmisel. Kuidas aga säästuhoos oma kodus elektriohutus säilitada?

Et kulusid kokku hoida, võib tunduda loomulik teha osa töid ise või kutsuda appi tuttavad ning seeläbi spetsialistide palkamise arvelt raha säästa. Paljude tööde puhul, mis ei ole seotud keerukate tehnoloogiate ning kommunikatsioonidega, on selline otsus ka igati mõistetav.

Seega, kui oskate ise tapeeti seina panna või lage värvida ning töö lõpptulemus rahulda teid ega ohusta kedagi, polegi ju mingit probleemi.

Paraku aga kiputakse sama suhtumist rakendama ka keerukamate tööde osas, mis eeldavad kogenud silma ja asjatundlikumat kätt: näiteks toru- ja elektritöid peaksid siiski alati tegema vastava ettevalmistuse ja kogemustega spetsialistid.

Näited elust enesest

Eesti Energia elektritööde meeskonnal on mitu näidet selle kohta, milliste tagajärgedega on lõppenud esialgu säästlikuks planeeritud remonttööd.

Näiteks kutsus klient appi elektriku, kuna üks osa tema Mustamäe kahetoalise tüüpkorteri pistikupesadest ei töötanud. Klient selgitas, et oli lasknud mõni aasta tagasi teha korteris kapitaalremondi, mille käigus vahetati välja kogu korteri juhtmestik, sanitaartehnika ja muu taoline.

Korter nägi tõesti välja üsna värske ning pistikupesade rike oli elektriku jaoks esmapilgul täiesti arusaamatu — nii seinast kui ka kilbi poolt paistsid välja uued ja nõuetekohased kaablid, mistõttu tundus uue kaabli võimalik läbipõlemine vähetõenäolisena.

Harukarbid, kust kaablid pistikupesade vahel ära jaotatakse, olid samuti kauni tapeediga kinni kaetud. Et probleemile jälile jõuda, oli vaja harukarbid üles otsida ning tapeet nende kohalt paraku avada.

Üllatused harukarbis

Harukarbist avanenud pilt pakkus aga tõeliselt ebameeldiva üllatuse — sealt vaatasid vastu vanad toitekaablid. Kliendi sõnul pidid kõik korteri kaablid olema ju täiesti uued.

Järgmiseks keskendus elektrik pistikupesale ning pärast mõningast tegutsemist õnnestus tal tõmmata seinakontakti august välja uue kaabli jupp, mille otsas olid ühendusklemmid.

Nüüd sai kogu pilt selgeks. Jäi aga selgusetuks, kas klient oli oma korteri remonttöid korraldades millestki valesti aru saanud või oli teda alatult petetud — igal juhul kaableid selles korteris vahetatud ei olnud, kõik vanad kaablid olid endiselt kasutuses.

Tuli välja, et lülitite ja pistikupesade ning kilbi juures olid vanade kaablite otsad lihtsalt maha lõigatud ja nähtavasse ulatusse kaasaegsete kaablite jupid pandud.

Kilpi olid paigaldatud ka suurema läbilaskvusega kaitsmed, mis uue juhtmestiku puhul oleks igati õige olnud, kuid vanade, seina sisse jäänud kaablite jaoks jäid need liiga suureks. Selle olukorra tõttu põletas kliendi poolt kasutatud võimsus ajapikku vanad kaablid lihtsalt läbi.

Tagantjärele on keeruline öelda, kui palju kaablite vahetamine kliendile maksma läks — kindel on vaid see, et kui oleks kohe spetsialistid palgatud, oleks tööde lõpphind olnud soodsam ja kodu ohutum.

Kokkuhoid kaablite arvelt

Ühel teisel kliendil oli probleem elektripliidiga, mis ei hakanud enam tööle. Peale selle kurtis klient, et ei saa enam köögis mitut seadet korraga sisse lülitada, sest see lükkas elektri kohe välja. Kuna remonti viidud elektripliit tunnistati korrasolevaks, sai probleem olla vaid elektrisüsteemis.

Nii nagu eelmises näites, nii oli ka see korter läbinud mõni aasta tagasi kapitaalse uuenduskuuri — sealjuures uuendati ka elektrisüsteemi. Eesti Energia elektrik nägi kliendi korterisse jõudes kohe, kus ja miks olid probleemid.

Esiteks oli elektripliidi kaabel lihtsalt läbi põlenud, sest see ei olnud pliidi kasutamiseks piisavalt jäme — pliidi kaitse oli küll pliidi võimsusele vastav, kuid kaabel mitte.

Teine probleem oli see, et pistikupesade hulk ja võimsus köögis ei vastanud tegelikule vajadusele. Nii ei olnud remonti tehes arvestatud võimalust, et köögis võiksid korraga kasutuses olla nii veekeetja, röster kui ka mikrolaineahi, sest see oleks eeldanud eraldi kaablite paigaldamist ja rohkemaid pistikupesasid.

Nii tehti soovist kulusid kokku hoida vale otsus — kasutati peenemaid kaableid ning kärbiti oluliselt kaabelliinide hulka.

Korteriomanik ütles, et korteris tegi remondi ja ka elektrisüsteemi uuendas üks tuttava tuttav, kes pidavat olema elektriala asjatundja. Paraku polnud aga säilinud mingit kontakti selle n-ö spetsialistiga ning kokkuvõttes pidi ka see klient sarnaselt eelmisele leppima arvestatava täiendava väljaminekuga vigade paranduseks.

Turvalise kodu loomiseks soovitame siiski alati eelnevalt oma valdkonna kvalifitseeritud spetsialistidega suhelda ning uskuda vanarahva tarkust: “Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.”

Telli elektritööd usaldusväärselt partnerilt – Eesti Energiast!