Eesti Energia blogi

Korgid löövad pidevalt välja ja voolav vesi annab särtsu: 4 elektriohtu, mis vajavad kindlasti elektriku sekkumist

Foto: Shutterstock

Kui korgid löövad alatihti välja või voolavalt veelt, pliidilt või mõnelt muult elektriseadmelt saab sageli särtsu, peab elektrisüsteemi üle vaatamiseks kindlasti kutsuma kohale elektriku. Elektriohte, mida märgates tasuks esimesel võimalusel elektriku poole pöörduda, on tegelikult veelgi.

Korgid löövad pidevalt välja ja pistikud sulavad

Kui elektrijuhtmestik on vana, kuid soov on ikkagi kasutada kaasaegseid võimsaid elektriseadmeid, kiputakse probleemi nägema vaid kaitseseadmes, nagu näiteks elektrikilbis asuvad kaitsekorgid, mis suurema koormuse korral välja löövad.

Naabrist haltuuramees võib küll 10amprise kaitsekorgi vahetada 16amprise vastu ja esmapilgul võibki see probleemid lahendada, kuid elekter on kaval ning probleemid võivad avalduda hoopis teises kohas, kust seda oodata ei oska.

Kui kaitseseade rakendub, ei ole enamasti probleem mitte liiga väikses kaitseseadmes, vaid pigem selles, et juhtmestik pole ette nähtud soovitud võimsuse läbilaskmiseks. Sellises situatsioonis kaitseseadme vahetamine suurema läbilaskevooluga seadme vastu võib tekitada olukorra, kus suure voolu korral hakkab juhe kuumenema. Mida suurem on vool, seda suurem on kuumenemine ning kui juhtmel on mõnes lõigus halb kontakt või kerge vigastus, võib tulemuseks olla kehvemal juhul tulekahju.

Tähele tasub panna ka seda, et normaalselt toimiv elektrisüsteem (juhtmed, pistikupesad, lülitid jms) ei tee häält, ei erita suitsu ega ebameeldivat haisu. Kui midagi sellist peaks siiski toimuma, võiks viivitamatult lülitada välja kõik võimsamad elektriseadmed ning võimalusel ka probleeme tekitanud toiteahel elektrikilbist.

Vajadusel peab küsima selleks abi. Kui oma teadmised elektrikilbi osas ei ole piisavad ning kelleltki abi küsida ei ole, siis tuleks helistada numbril 112 ja kustuda Päästeamet.

Pliidilt, vannilt, radiaatorilt või kraanikausi küljest saab pidevalt särtsu

Kui elektriseadmed või vesi elektrilööke jagavad, on probleem tõenäoliselt maanduses.

Eesti on täis aastakümnete eest ehitatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ning levinud kombe kohaselt ühendati seadmete, nagu näiteks elektripliitide ja pesumasinate korpused hoonete veetorustiku külge.

Ehitamise hetkel ja arvatavasti ka hiljem toimiski maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning see vahetati kas osaliselt või täielikult välja plasttorude vastu. Selle tulemusena vana maanduslahendus katkes. Kogu hoone maanduse katkemiseks piisab teinekord ainuüksi uue veesõlme paigaldusest või metalltorustiku osalisest asendamisest plasttorudega.

Ohtlikuks teeb olukorra see, et näiteks kortermajas torudesse lekkiva voolu põhjustanud elektriseadme omanik ei pruugi asjast ise midagi teada, sest maja torustikus uitav vool maandub reeglina mõne teise korteri kaudu.

Tegelikult on aga asi tõsine ja olukorra lahendamiseks tuleb analüüsida kogu hoonet tervikuna. Maandussüsteemide ülevaatus ja ehitus tuleb jätta kindlasti asjatundjate hooleks.

Valgustus vilgub ja elektriseadmed annavad otsad

Kui valgus vilgub või elektriseadmed tihti üles ütlevad, võib probleem olla pinge kõikumisega.

Elektroonikaseadmed vajavad töötamiseks kvaliteetset toitepinget vahemikus 220–230 volti. Kui elektrisüsteemis on olnud rike, võib juhtmestikus hakata pinge kõikuma ning selle tulemusel rikki minna suur hulk elektroonikaseadmeid.

Igal juhul tuleks edasiste kahjustuste vältimiseks välja lülitada vool ning appi kutsuda pädev elektrik, kes teeb pinge kvaliteedi analüüsi ning suudab leida probleemidele lahenduse.

Logisevad pistikupesad ning lahtised juhtmed

Katmata seinakontaktid kujutavad endast ohtu ennekõike lastele, kuid pole turvalised ka täiskasvanutele. Pimedas toas lülitit otsides ja seina kombates võib sõrm juhtuda kogemata pistikupessa ning tulemuseks on tugev elektrilöök.

Veel riskantsemad on seinast välja turritavad juhtmed, mis pole ühendatud pistikupesa või lülitiga. Nende otsad tuleb kindlasti isoleerida ja katta ühtlasi seinas olev avaus.

Ohtlikud on ka logisevad, korralikult seina külge kinnitamata pesad ja lülitid. Kui pesa või lülitit kasutatakse, liigub ka elektrijuhe ning võib saada viga või tulla ühendusest lahti. Lüliteid ja pesi tuleb regulaarselt kontrollida ja need vajaduse korral uute vastu välja vahetada.

Keerulisemaid elektritöid ei maksa teha ise, soovitatav on kasutada selleks majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtjaid. Elektriku saad kohale kutsuda näiteks Eesti Energiast. Näidistööde ja hindadega saad tutvuda siin.

Omal käel on lubatud teha lihtsamaid elektritöid, näiteks vahetada pirni või sulavkaitsmeid. Tuleb aga meeles pidada, et enne tööde alustamist peab kindlasti elektri välja lülitama ja veenduma, et tööks vajalikud teadmised on olemas.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.