Eesti Energia blogi

Kui palju saab Eesti tingimustes tegelikult päikeseenergiat toota?

Foto: EPA/TANNEN MAURY

Ülemaailmselt tarbitakse aastas kokku umbes 21 000 000 GWh elektrit. Päike vabastab sellise energiahulga vähem kui tunniga ning selle tootmiseks piisaks Eesti suuruse maa-ala päikesepaneelidega katmisest. Kuid kas meie vaheldusrikas kliima toetaks päikeseenergia korjamist?

Eesti Energia energiateenuste juhi Sten Aani sõnul jääb paneelide kõrgaeg tavaliselt märtsi ning hilise augusti vahele. “Olenevalt aastast võib energiatoodang muidugi ka varieeruda,” ütleb ta ning lisab, et parima toodanguga kuud on tavaliselt aprill ja mai, sest päike käib siis kõrgelt ning temperatuurid on jahedamad.

Talviti asub päike madalamal ning seetõttu on ka tootlikus väiksem, ent mitte päris olematu. Aan soovitab paneelide paigaldamise planeerida just talvekuudele, et seejärel kevadisest päikesest maksimumi võtta. Tasub ka silmas pidada, et paneelid on kõige tõhusamad madalatel temperatuuridel ning suudavad tööd teha ka pilvise ilmaga.

“Suviti toodavad paneelid sageli rohkem elektrit kui keskmine majapidamine päevas vajab, mistõttu liigub ülejääv elektrienergia võrku, kus seda on võimalik elektrimüüjale börsihinnaga edasi müüa,” räägib ta. Sügisel ja talvel toodavad paneelid seevastu kodu aastasest elektrikogusest ligi 10–20%.

Enne 2020. aasta lõppu rajatud päikeseelektrijaamadele makstakse võrku antava elektri pealt 12 aastat järjest ka taastuvenergia toetust. Talviti toodetav energia tavaliselt maja elektritarbimist ei ületa, mistõttu ostetakse sel perioodil puudujääv elektrienergia otse võrgust.

Foto: ELMO RIIG/Sakala.

Päikesepaneele peetakse üldiselt ka hooldusvabaks, sest tuulised ja vihmased tingimused hoiavad neid piisavalt puhtana. Talviti langev lumi paneele ei riku, sest läbi õrnema lumekihi kumavast valgusest toodetud elekter aitab paneele üles soojendada, mis omakorda toob kaasa lumekihi mahalibisemise või sulamise. Üks päikesepaneelide vastastest on aga tolm, mis õhus ringledes neile peale võib langeda. Eestis on õnneks tolmuga seotud probleeme vähe, kuna sademeid on igal aastaajal piisavalt.

Foto: ELMO RIIG/Sakala.

Paneele ei tasu kindlasti puhastada näiteks kaabitsa või mõne selleks mitte ettenähtud vahendiga, mis seda tootlikuse suurendamise asemel vigastada võib. “Väga paksu lund võib muidugi harjaga ettevaatlikult maha lükata, et jää paneelidelt kiiremini ära sulaks,” räägib Aan.

Tootlikus sõltub lisaks veel paneelide kaldenurgast, meie tingimustes on näiteks kevadsuvisel ajal optimaalseimaks nurgaks 40 kraadi.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.