Eesti Energia blogi

Kuidas ja kui palju saab Eestis veest elektrit toota?

default

Lisaks päikese- ning tuuleenergiale on levinud taastuvenergia tootmise viisiks ka hüdrojaamade kasutamine. Eestis on hetkel kokku 50 hüdroelektrijaama, neist kõige suuremad asuvad Jägala jõe peal ning toodavad kokku ligi poole kõikide hüdrojaamade kogutoodangust.

Maastiku iseloom ei luba efektiivseid hüdrojaamu ehitada

“Paraku pole Eestis piisavalt suure vooluhulgaga ning langeva veega jõgesid, kus hüdroenergia tootmine väga efektiivne oleks,” ütleb Enefit Greeni esindaja Reigo Kebja. Sisuliselt on hüdroelektrijaamade koguvõimsus võrdeline keskmiselt kolme tuuleenergia tuuliku võimsusega, sest hüdroenergia kasutamise võimalused on siinmail piiratud. “Seepärast on otstarbekam keskenduda pigem tuuleenergiale, sest see tasub ennast ära ja võimaldab rohkem elektrit toota,” räägib Kebja.

Kuigi Eesti jõgedel leidub tõepoolest veel mõningaid hüdrojaamasõbralikke kohti, ei kaalu energia hind investeeringute kõrget maksumust üle. Kontrastiks võib tuua Põhjamaad eesotsas Norraga, kus lõviosa elektritoodangust tuleb rohkem kui tuhandest hüdroelektrijaamast. Muuhulgas suudavad sealsed jaamad oma tootmist reguleerida nii, et tootmise nõudlusega kohanemine laabub probleemideta.

Foto: Pixabay

Üheks levinud hüdroenergia tootmisviisiks on ka hoovusegeneraatorid, ent Eesti väikeste hoovuste tõttu pole neid kasutusele võetud. “Küll aga võivad tehnoloogia arenemisel päevakorda tulla lainejaamad, mis muundavad lainete energia elektrienergiaks,” räägib Kebja. Tänaste kogemuste põhjal pole lainejaamad veel piisavalt konkurentsivõimelised võrreldes teiste taastuvenergia liikidega, eriti majandusliku tasuvuse poole pealt.

Pumphüdroelektrijaamad aitavad luua sõltumatust

Hüdroenergia maailmas on loodud teisigi põnevaid funktsioone, nagu näiteks vee-aku, mida kasutatakse kõrgema nõudlusega hetkede jaoks. Eestis on sarnase eesmärgiga lahendus pumphüdroelektrijaama näol isegi olemas, olgugi et tegu on veel arendusjärgus oleva asjaga.

“Tuuleenergia kasvav tootmine ning Baltikumi desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust tähendab, et piirkond vajab sadu megavatte täiendavat tootmisvõimsust,” tutvustab Kebja ja lisab, et seetõttu läheb salvestavaid elektrijaamu aina rohkem tarvis.

Pumphüdroelektrijaam koosneb kahel eri tasandil asuvast suuremahuliselt veereservuaarist, mille vahele on paigaldatud pumpturbiin. Alumisest ülemisse reservuaari vee pumpamisel tarbib jaam ise elektrit, ent vett alla lastes hakkab jaam energiat tootma. Seega võibki maakeeli öelda, et tegu on akuga, millega on võimalik suuremahuliselt ülemisse reservuaari energiat talletada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.