Päikeseenergia on parim ja lihtsaim viis toota ise 100% puhast energiat ning hoida kokku elektrikuludelt. Päikesepaneelide müük on teinud viimasel ajal hüppelise kasvu ja päikeseenergia võidukäik ei näita raugemise märke.
Vestlesime Enefit Greeni päikeseenergia ja kliendilahenduste valdkonnajuhi Reigo Kebjaga valdkonna arengut puudutavatel teemadel.
Päikeseenergia valdkond areneb meeletu kiirusega. Mis on selleks andnud sinu hinnangul suurima tõuke?
Tooksin esiteks välja päikesepaneelide tehnoloogilistest arengutest tingitud efektiivsuse kasvu ning teiseks tehnoloogiate üha odavamaks muutumise.
Need tegurid on päikeseenergia populaarsuse kasvule tugevalt kaasa aidanud ja see omakorda on kasvatanud inimeste teadlikkust keskkonnasäästust ning päikeseenergia kasutamisel saadavast rahalisest kokkuhoiust.
Millal päikeseenergia populaarsus alguse sai, nii maailmas üldiselt kui Eestis kitsamalt?
Maailmas laiemalt 2010. aastast, mil hakati massiliselt päikeseparke rajama. Eestis toimus päikeseenergia tootmises hüppeline kasv 2018. aastal, mil rajati ligi kümme korda rohkem parke kui Eestis varasemalt kokku.
Sellise kasvu peamiseks ajendiks oli 2018. aasta jooksul tugevalt alanenud päikesepaneelide hind ning riikliku taastuvenergia toetusperioodi lõpp kuni 1 MW suurustele päikeseparkidele.
Rääkides päikeseenergeetika tehnoloogiatest, siis millised olulisemad arengud välja tooksid?
Kindlasti efektiivsuse kasvu, mis on minu arvates olulisim. 1954. aastal turule tulnud esimese päikesepaneeli efektiivsus oli ca 5%. 2018. aastal, kui Eestis päikeseparkide buum algas, oli laiatarbepaneelide efektiivsus 17%, täna räägime juba 21 protsendist. See tähendab, et üks päikesepaneel toodab täna viiendiku võrra rohkem energiat kui kolm aastat tagasi.
See on oluline edasiminek. Oma rolli on mänginud ka paneelide suuruse kasv, tänu millele on vähenenud paigalduskulud.
Kui pikk on päikesepaneeli eluiga ja mis seda enim mõjutab?
Võib öelda, et praegu on paneelide elueas murdekoht. Kui 2018. aastal räägiti valdavalt 25 aastast, siis täna 30st. Paneeli eluiga mõjutab enim kattematerjalide vastupidavus.
Töötav paneel on kuum ja saab suurel määral ultraviolettkiirgust, seega peavad kasutatavad materjalid olema väga vastupidavad. Teine oluline tegur on paigalduskvaliteet. Paneelid ei tohi jääda pinge alla, sest pinge tekitab aja jooksul mikropragusid. Ühtlasi on oluline paneelid korralikult fikseerida, vastasel juhul võib tugev tuul tekitada sisemisi pingeid.
Keskkonnahoid on aktuaalne ka päikeseenergia valdkonnas, seega mis saab paneelidest, kui nende eluiga on läbi?
Tänaste tehnoloogiate abil saab umbes 95% paneelist taaskasutada. Prognooside kohaselt on 2030. aastaks 60 miljonit uut paneeli toodetud taaskasutatud päikesepaneelidest.
Eluiga on väga oluline faktor tasuvuse juures. 30 aastat on väga pikk aeg, aga sihtima peaks veel kõrgemale. Miks mitte 40 aastat, nagu paljudel baaselektrijaamadel, kuid usun, et see võiks juhtuda viie või enama aasta pärast.
Üha enam suureneb päikeseenergia tootmine eraisikute ja kodutarbijate seas. Miks see nii on?
Päikeseelektri tootmine pole mitte ainult keskkonnasõbralik ja maailmavaateline valik, vaid see on ka majanduslikult kasulik. Seda ka eraisikute ja kodutarbijate jaoks. Kinnistule või majale paigaldatud paneelidega elektrit tootes on võimalik kokku hoida võrgutasude arvelt.
Mitmel juhul on majanduslik kasumlikkus olemas juba praegu ka ilma taastuvenergia toetusteta. Päikeseparkide paigaldamisest uuele büroo-, tootmis- või eluhoonele on saanud uus norm ja on harjumatu näha uusi rajatisi, mille katusele või lähiümbrusesse päikeseparki rajatud ei ole.
Mitmed rohelised liikumised on seisukohal, et ülemaailmselt on võimalik ühe korraga minna üle taastuvatele ja alternatiivsetele energiaallikatele. Ometigi toimub see samm-sammult, miks?
Iga muutus vajab aega, nagu ka iga uue tehnoloogia kasutuselevõtt. Ma tooks paralleeli nutitelefoni turule ilmumisega. Uus tehnoloogia ei vallutanud tervet maailma korraga, tänagi kasutatakse veel nuputelefone. Sarnane trend kordub ka päikeseenergia valdkonnas.
Teiseks peab elektrijaotusvõrk kohanema selleks, et töökindluse languseta saaks elektri tootmine toimuda hajutatult. Samuti ei ole päikest ja tuult aastaringselt piisavalt, kuid nad täiendavad teineteist.
Toon näiteks Enefit Greeni Ruhnu taastuvenergialahenduse, kuhu oleme rajanud päikesepargi, tuulepargi ja akud ning alles on ka biodiislil töötavad generaatorid.
Nad täiendavad teineteist nii nädalate põhiselt kui aastaringselt — toodab see, mis sellel hetkel kõige mõistlikum on. Talvel on vähem päikest, aga rohkem tuult ning suvel vastupidi, kevadel ja sügisel on mõlemaid natuke.
Sellegipoolest leidub perioode, kui näitaks talvisel ajal ei ole piisavalt tuult ega päikest, seega on vaja salvestusvõimekuse suuremat kasutamist või kiiresti käivituvaid vanamoodsaid elektrijaamasid.
