Eesti Energia blogi

Pole rumalaid küsimusi: 6 asja, mida oled alati päikesepaneelide kohta teada tahtnud

Foto: Shutterstock.

Kas tahad säästa loodust, hoida kokku elektrikuludelt ja kasvatada oma kinnisvara väärtust? Kui vastus on jah, siis võiksid mõelda päikesepaneelide paigaldamisele.

Ehkki päikeseenergia kogub nii Eestis kui ka mujal maailmas aina enam populaarust, tekitavad pikaajalised investeeringud inimestes palju küsimusi. Hea on endale asjad enne paneelide paigaldamist hästi selgeks teha. Nõu annab Ott Antsmaa, Eesti Energia hajaenergia teenuste juht.

Kas päikesepaneelid tasuvad end päriselt ära, ka siis kui elektrihind ajapikku langeb?

Tasuvuse arvestamisel valitseb printsiip, et rahaline võit tuleneb võrgust ostmata jäänud elektrienergiast ning ülejääva elektrienergia müügist. Saadavat rahalist võitu tuleb võrrelda päikeseelektrijaama investeeringu ning jooksvate kuludega ehk päikeseelektrijaama omahinnaga.

Kuna võrgust ostetavale elektrienergiale rakenduvad ka võrgutasud ja riiklikud maksud, on alati tasuvam omatoodetud elektrienergiat võimalikult palju ise ära tarbida. Piisava omatarbe korral on kindlasti võimalik, et päikeseelektrijaam tasub end ära ka juhul, kui elektrihind langeb.

Praeguste pikaajaliste ekspertprognooside kohaselt on elektrihind tõusutrendis ning mida kallim on elektrihind võrgus, seda kiiremini kodune päikeseelektrijaam end ära tasub.

Üldiselt tasub hästi projekteeritud jaam end ära kümne aastaga. Päikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb eelnevalt täpselt hinnata. Kui jaam on planeeritud oskamatult ja lohakalt, võib selle tasuvusaeg kujuneda märkimisväärselt pikemaks.

Mis juhtub, kui tellin paneelid Aliexpressist ja panen need ise katusele?

Päikeseelektrijaama näol on tegemist elektripaigaldisega, mille paigaldus tuleb kindlasti jätta professionaalidele, kes tagavad, et elektriühendused on korrektsed ja ohutud ning on kasutatud õigeid kinnitusvahendeid. Professionaal annab ka tehtud töödele garantii.

Internetist tundmatult müüjalt tellitud seadmete puhul on alati oht, et reklaamitud toode pole see, mis päriselt tarnitakse ning igasuguste garantiiküsimuste lahendamine võib osutuda keeruliseks.

Lisaks päikesepaneelidele on päikeseelektrijaama oluliseks komponendiks inverter, mis peab olema heaks kiidetud võrguettevõtja poolt ning omama Euroopa standarditele vastavaid sertifikaate.

Odavate seadmete ise ostmine võib tunduda ahvatleva alternatiivina, kuid arvestades, et investeering päikeseelektrijaama on väga pikaajalise iseloomuga, võivad hilisemad probleemid või tõrked süsteemi töös mõjutada päikeseelektrijaama tasuvust hoopis negatiivses suunas.

Kui lihtne on päikeseenergia süsteemi kaasajastada? Näiteks kui kahe aasta pärast on paneelid efektiivsemad, kas siis saaks paneelid välja vahetada nii, et tugisüsteem jääks samaks?

Paneelide vahetamine on võimalik, kui uute paneelide mõõtmed on samad mis olemasolevatel. Vastasel juhul võib olla vajalik kogu kandekonstruktsiooni väljavahetamine.

Samuti on efektiivsemate paneelide elektrilised parameetrid vähemefektiivsematest erinevad, mistõttu peab vastavat pädevust omav projekteerija kindlasti hindama ka seda, kas inverter vajab väljavahetamist.

Kokkuvõttes tuleb kriitiliselt hinnata seadmete vahetamise mõistlikkust ehk kas lisanduv tootlikkus katab ära seadmete vahetamisega seotud investeeringud.

Kui palju vähem energiat toodab talvine päike? Kas üldse?

Talvel on päike madalamal, mistõttu on energiatootmine väiksem, kuid mitte täiesti olematu. Suvel toodavad päikesepaneelid tihti rohkem elektrit, kui majapidamises vaja läheb — ülejäänud elektri saab elektritootja edasi müüa.

Talvel aga ostetakse puudujääv elektrienergia otse võrgust.

Kõige madalama tootlikkusega kuu on reeglina detsember, mil toodang võrreldes suvekuudega on umbes 10 korda madalam. Juba märtsist on aga toodang märkimisväärselt kõrgem ning aprill-mai võivad sõltuvalt aastast olla teinekord ka parima tootlikkusega kuud.

Kui toodetud elektrit jääb üle, siis mida sellega teha saab? Maha müüa? Kuidas see käib?

Alustada tuleb elektritootja liitumistaotluse esitamisest võrguettevõtjale. Pärast avalduse esitamist sõlmitakse võrguettevõtjaga liitumisleping, mille raames vahetatakse välja sinu elektriarvesti, sest enam pole sa mitte ainult tarbija, vaid ka tootja, ning arvestust on vaja pidada mõlemas suunas.

Kui arvesti on vahetatud ning liitumistööd lõpetatud, sõlmitakse sama võrguettevõtjaga tähtajatu elektritootja võrguleping. Võrgulepingu sõlmimise järel tuleb viimasena alla kirjutada väiketootmise lepingule vabalt valitud elektrimüüjaga, näiteks Eesti Energiaga, kes ostab elektrit ja vajadusel müüb seda ka juurde.

Eesti Energia ostab elektritootjatelt elektrit tagasi tunnipõhise börsihinnaga, millest on lahutatud konkreetse tootja parameetritest sõltuv marginaal.

Tasaarveldus toimub automaatselt ning võrku müüdud elektri eest makstav summa lahutatakse kliendi elektriarvest. Soovi korral on võimalus valida ka Rohelise Energia elektripakett, mis tagab selle, et ka ostetud elekter on roheline.

Kas paneele peab hooldama? Kuidas seda õigesti teha?

Päikesepaneele peetakse üldiselt hooldusvabaks — tuuled ja vihmad hoiavad neid üldjuhul piisavalt puhtana. Talviti paneelidele langev lumi ei riku neid, sest läbi õhema lumekihi kumavast valgusest toodetud elekter aitab paneele üles soojendada, mis omakorda toob kaasa lumekihi mahalibisemise või sulamise.

Üldine soovitus on hinnata teatava regulaarsusega visuaalselt päikesepaneelide olukorda ning eemaldada neilt ettevaatlikult mustus, mida vihm ja tuul pole suutnud pikema aja jooksul eemaldada.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.