Prügiplast saab uue elu! Eesti teadlastega koostöös luuakse prahist väärtuslik tooraine

Eesti Energia alustab TalTechiga koostööd, et jõuda lahenduseni, kuidas saaks prügiplasti tööstuslikus mahus õlitootmisel kasutada ning seega muuta ümbertöötlemiseks kõlbmatu jäätme väärtuslikuks vedelkütuseks.

Seeläbi saab anda suure panuse keskkonnaprobleemide lahendamisele Eestis ja lähiriikides.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul võimaldab Enefiti õlitootmistehnoloogia juba praegu koos põlevkiviga õliks töödelda vanarehve ning perspektiiv on sama teha ka taaskasutamatute plastidega.

„Näeme, et meil on läbi ringmajanduse ja uute tehnoloogiate potentsiaal olla oluliseks toeks keskkonnaprobleemide lahendamisel,“ ütles Vals. „Kasutades taaskasutamatuid plaste õlitootmisel, vähendaksime plastijäätmete hulka mitte ainult Eestis, vaid ka lähiriikides.“

Plastide kasutamine õlitootmisel Enefit õlitehastes koos põlevkivi ja rehvihakkega võimaldaks aastas keskkonnasõbralikult uueks väärtuslikuks tooteks töödelda vähemalt 80 000 tonni jäätmeid, vähendada tootmise CO2 emissiooni ja tõsta vedelkütuste kvaliteeti.

Taaskasutamatute plastjäätmete töötlemine õliks on efektiivsem kui põlevkivi kasutamine, sest esialgsete uuringute põhjal on ühest tonnist plastist võimalik saada kuni viis korda rohkem õli kui sama suurest kogusest põlevkivist. Seetõttu tekib märgatavalt vähem tahkeid jääke ja väheneb ka teiste heitmete hulk.

Koostöös TalTechiga viiakse 2021. aasta alguseks läbi laborikatsed, millele järgnevad katsed pilootseadmel ja õlitehases, vajalike keskkonnalubade hankimine ning tootmise ettevalmistamine. Tootmise planeeritud algus on 2024. aastal.

Laborikatsed viib läbi TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus. „Selle projekti raames on võimalik süsteemselt kasutada alusuuringute tulemusi ning samas välja selgitada need faktorid, millest sõltub edasine edukas rakendamine. Vastuse annavad labori- ja stendikatsed.

Edu puhul on see suur samm põlevkivitöötlemise rolli suurendamiseks ringmajanduse kontekstis,“ selgitas kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.

Projekti innovaatilisus seisneb selles, et kasutamist võivad leida seni ainult ladestamisele või põletamisele läinud plastjäätmed ning töötlemisele võib minna sorteerimata jäätmeplastisegu, sh koos orgaaniliste ja mehaaniliste lisanditega nagu liiv või savi ehk kaob ära nii sorteerimise kui pesemise vajadus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.