Eesti loodus

Eesti pärandkooslused vajavad asjatundlikku inimkätt

Viimase paarikümne aasta jooksul on meid ümbritsev loodus ja muu keskkond teinud läbi suured muutused. Suuresti on need erinevad mõjutused olnud tingitud inimtegevusest, mis omakorda on olulisel määral mõjutanud meie planeedi kliimat. Just viimasest sõltub ka meie taime- ja loomapopulatsioonide liigirikkus. Kuid põhjuseid on veelgi.

Inimtegevuse mõju

Et looduslikku mitmekesisust hoida ja väliste mõjurite eest kaitsta, tuleb teha teadlikke ning eesmärgipäraseid otsuseid, mis põhiliselt tähendab teatud koosluse eripäradega arvestamist. Üheks selliseks esmatähtsaks elupaigatüübiks on poollooduslikud ehk pärandkooslused, mida on kestvalt inimtegevuse läbi karjatatud, koristatud või niidetud ning kus on säilinud looduslik taimestik ja rohukamar. Pärandkoosluste hulka kuuluvad peamiselt puisniidud, nõmmed, loopealsed, aga ka ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud.

Pärandkooslusteks nimetatakse selliseid rohu- ja heinamaid just seetõttu, et lisaks olemasolevatele looduslikele tingimustele on olulist rolli elupaigatüübi puhul mänginud inimtegevus, mis paigale omast bioloogilist mitmekesisust kujundanud on. Kui viimane mainitud aladel lõpetada, on tulemuseks maa kulustumine, roostumine ja võsastumine, mis omakorda toob kaasa sealsete eluvormide ja ökosüsteemi kokkuvarisemise.

Killustumise tulemus

Selles, kuidas erinevad populatsioonid kliima või inimtegevusega seotud mõjuritele reageerivad, mängib erilist rolli nende kohastumisvõimekus, mis omakorda viitab populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Lihtsamalt öeldes: mida rohkem on teatud maalapil erinevaid taime- ja loomaliike, seda suurem on ka nende vastupanuvõime erinevatele mõjutajatele.

Paraku on paljudes piirkondades saanud karmiks tõsiasjaks, et pärandkooslused asuvad üksteisest võrdlemisi kaugel, mistõttu elab iga niit või loopealne justkui oma elu, sest erinevad eluvormid ei ole lihtsalt võimelised ühelt koosluselt teisele liikuma. Nagu öeldud, vähendab see asjaolu erinevate pärandkoosluste võimet kliima- ja maastikumuutustega edukalt toime tulla, ja tulemuseks ongi nende kadumine. Et sellist situatsiooni vältida, peab taaskord sekkuma inimene.

Muhu saar näitab eeskuju 

Üheks selliseks paigaks, kus kohalike pärandkoosluste bioloogiline mitmekesisus tõotab lähitulevikus paraneda, on Muhu saar. Nimelt viiakse seal viie aasta jooksul ellu projekti LIFE Connecting Meadows, mis keskendub eeskätt rohumaade taastamisele.

Ent miks just Muhu? Tegemist on unikaalse paigaga, kust võib muuhulgas leida suurel hulgal erinevat tüüpi pärandkooslusi, mille sidusus on aja möödudes vähenenud. Samuti on saarel hästi säilinud ka traditsioonilised eluviisid, võimaldamaks maahooldajatel ning muudel asjaosalistel projektis edukalt kaasa lüüa.

Et poollooduslike koosluste omavahelist sidusust parandada, on tarvis mõelda loominguliselt. Muhu saare pärandniitude taastamiseks on kavas läbi viia töid 200 hektari ulatuses, mille hulka kuuluvad Euroopa Liidu elupaikade direktiiviga määratud kolm esmatähtsat elupaika: puis- ja rannaniidud ning loopealsed. Kuidas seda kõige paremini teha?

Ühe tegevusena külvatakse saare teepervedele ja elektriliinidele niidutaimi, toetamaks juba taastatud poollooduslike koosluste vahelist sidusust. Antud võtet teatakse ka kui ühenduskoridoride meetodit, mis võimaldab geneetilisel informatsioonil justkui “koridorina” ühelt niidult teisele kanduda.

Lisaks ühenduskoridoride loomisele rakendatakse ka nn astumiskivide metoodikat, mille käigus saavad taastatud pärandniitudest vaheastmed erinevate alade vahel, tuues nad justkui pusletükkidena teineteisele taas lähemale.

Vajalikud teadmised

Ent projekti käigus ei ühendata vaid pärandniite, vaid ka inimesi: koosluste eest hoolitsemine nõuab aga selleks vajalikke teadmisi ja infovahetust erinevate osapoolte vahel. Et Muhu saarel läbiviidavast projektist moodustab suure osa jätkusuutlik ning läbimõeldud inimtegevus, mis aitaks geneetilisel infol edasi kanduda, viiakse aastate jooksul läbi erinevaid koolitusi nii kohalikele kui teemast huvitatud inimestele.

Nii on plaanis välja koolitada nõustajaid, kes poollooduslike koosluste eest hoolitsemise kohta vajalikku infot oskaksid jagada. Samuti keskendutakse pärandniitude väärtuste ja projekti eesmärkide tutvustamisele ka laiemale publikule.

Oluline nõustamissüsteem

Poollooduslikud kooslused pole vaid Muhu saarel toimetavate tegusate asjaosaliste südameasjaks. Tegelikult on Eestis parasjagu loomisel ka vastavasisuline nõustamissüsteem, mis aitaks erinevatel osapooltel leida viise ja võimalusi pärandniitude taastamiseks. Uudne lahendus maaomanike vahel toimuva suhtluse parandamiseks töötatakse välja LIFE IP ForEst&FarmLand projekti käigus.

Keskkonnaameti projekti peaspetsialisti ning mainitud nõustamissüsteemi loomisega aktiivselt tegeleva Kaidi Jakobsoni sõnul on vajadus ajendatud asjaolust, et Eestis on jätkuvalt suur hulk poollooduslikke kooslusi majandamata – vastava tegevuskava kohaselt on vaja aastaks 2027 juurde taastada ligi 9000 hektarit. Ühtlasi on oluline suurendada sidusust juba hoolduses olevate alade vahel.

“Projektis võetakse maaomanikega ühendust, et välja selgitada, kes on nõus neid alasid majandama või rendile andma,” kirjeldas Jakobson planeeritud tegevusi. Nõustamissüsteem pole aga eelmainitud LIFE projekti ainus suur eesmärk.

“Juba sel aastal soovime algust teha poollooduslike koosluste majandajate tunnustamisega. Lisaks on plaanis praeguste toetussüsteemide ajakohastamine, et enam motiveerida poollooduslikke kooslusi taastama ja hooldama – selle tegevusega teeme algust projekti hilisemas faasis,” rääkis ta.

Oma roll on siin mängida ka Muhu saarel läbiviidavatel tegevustel. “Muhu LIFE projekti plaanitud nõustamine on uuenduslik, sest poollooduslike kooslustega seonduvat nõu pole üldjuhul läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse konsulentide nõustamissüsteemi saanud,” selgitas Jakobson.

Seni on poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamisega seotud nõu pakkunud Keskkonnaamet. “Nõustamissüsteemi edasisel arendamisel on kahe LIFE’i projekti vaheline koostöö ülioluline,” rõhutas ta.

Seega aitab Muhu saarel läbiviidav projekt kaasa üleriigilistele tegevustele ja eesmärkidele, mis on võimalik ainult tänu inimestevahelisele koostööle. See annab omakorda veelgi kinnitust faktile, et suured asjad saavad alguse väikestest.

Toetus kohalikul tasemel

Juba 2015. aastast toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus  (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist poollooduslike koosluste taastamist ja alade säilitamiseks vajalikke investeeringuid.

Tänaseks on 105 projekti tulemusel taastatud erinevaid pärandniite 684 hektari ulatuses. Taastatud aladest ligi poole moodustavad loopealsed (344 hektarit), mis on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused.

Lisaks taastamisele tegeletakse aktiivselt ka pärandniitude hooldamisega, mille puhul on jagatud toetusraha näiteks vajaliku niidutehnika või veiste, hobuste ja lammaste soetamiseks. Ühtlasi toetatakse karjaaedade rajamist, loomade varjualuseid, veemahuteid ning kogumisaedu ning aladele rajatud juurdepääsuteid ja truupe.

Huvilistel tasub tähele panna, et ka praegu on avatud taotlusvoor erinevate poollooduslike koosluste taastamiseks. Hooldamiseks vajalike investeeringute eelarve on selles voorus juba täitunud.

“Ootame taotlusvooru projekte, mis loovad Eesti oludele sobiva liigirikka pärandmaastiku ja aitavad kaasa pärandkoosluste säilitamisele,” ütles KIKi projektikoordinaator Ulvi Tuisk. Toetust saab niisiis taotleda puis-, nõmme-, lammi- ja/või soostunud niitude, loopealsete, lubjavaeste ja/või -rikaste aruniitude ning liigikaitseliselt oluliste rannaaladele taastamiseks.

Seni on enim pärandkoosluste alasid taastatud ja hooldatud Lääne-Eestis, sealhulgas saartel. Näiteks kolmel viimasel aastal on Saaremaal hooldamiseks vajaminevaid karjaaedasid rajatud 14 kilomeetrit. 

Seega võib pärandkoosluste taastamiseks ja hooldamiseks taotleda toetust ka kohalikul tasemel, aitamaks seeläbi kaasa liigirikkuse säilimisele ning hoidmaks seda, mille eest on minevikus hoolitsenud meile eelnenud põlvkonnad. 

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.