Eesti loodus

Mis saab vanadest nutitelefonidest ja arvutitest? Eesti teadlased katsetavad uut tehnoloogiat

Elektroonikaseadmete ringlussevõtt kogub hoogu.Shutterstock

Iga päev visatakse kogu maailmas ära tohutus koguses elektroonikaseadmeid, olgu selleks katkine nutitelefon, süle- või tahvelarvuti, vana televiisor või sootuks midagi muud. Kõikidest e-jäätmetest jõuab hinnanguliselt maailmas ringlusse vaid 20%. Ent kuidas seda arvu teadlikult suurendada?

E-jäätmeid töödeldakse ümber liiga vähe

Kas teadsid, et sinu mobiiltelefon sisaldab pea 72 maapõuest kaevandatavat elementi, sealhulgas kulda ja hõbedat, aga ka näiteks neodüümi ja düsproosiumi, mis panevad telefoni vibreerima? Kui aga seade mingil põhjusel kasutuskõlbmatuks muutub, jõuab see suure tõenäosusega prügimäele, kus äravisatud ja kasutuskõlbmatute e-jäätmete, sealhulgas ka kulla, hõbeda ja teiste väärismetallide hulk pidevalt kasvab.

Ehkki mineraale kaevandatakse üle kogu maailma, tuleb arvestada tõsiasjaga, et varud lõppevad tulevikus otsa – need ei taastu ning neid pole võimalik juurde “tekitada”. Järjest võimsamaks ja võimekamaks muutuvad elektroonikaseadmed ei kao aga maailmast kuhugi, pigem vastupidi: kuna elektroonikatootjate vaheline konkurents on suur, antakse pidevalt välja aina uuemaid ja vägevamaid mudeleid, samal ajal toote eluiga lühendades.

Selle kõige tagajärjeks on kurvad numbrid: igal aastal tekib maailmas e-jäätmeid enam kui 50 miljonit tonni ning kõikide eelduste kohaselt kerkib see 2030. aastaks veelgi: 75 miljoni tonnini. Eestis koguti 2019. aastal umbes 11 030 tonni elektroonikajäätmeid, kuid see on siiski vaid väike osa sellest, mis tegelikult kodumajapidamistes ära visatakse. Seega oleks hädavajalik anda kasutatud elektroonikaseadmetele uus elu ning tuua nendes kasutatavad elemendid ringlusse.

Eestlased otsivad küsimusele vastust laboris

Kuid mis saab ikkagi vanast või katkisest elektroonikast? Tõenäoliselt seisab ka sinu kodus kasutuna mõni väsinud telefon või vana arvuti, millele seni rakendust leitud ei ole. Ehkki jätkusuutlikkuse vaatenurgast oleks kõige parem viis kasutada seadet nii kaua kui vähegi võimalik, võiks selle viia näiteks väikeelektroonika kogumiskasti või vastavasse jäätmejaama. Sobivaima paiga leiab vastavalt seadme seisukorrale näiteks kuhuviia.ee leheküljelt.

E-jäätmete kogumisele ja sorteerimisele järgneb sageli etapp, millest kogu maailmas aina enam räägitakse: selleks on linnakaevandamine ehk elektroonikajäätmetes peituvate strateegiliste ja kriitilise tähtsusega ainete eraldamine ja ringlussevõtt. Niisiis tuleb erinevad elemendid seadmest ekstraheerida. Ehkki pealtnäha on tegemist tülika ja aeganõudva protseduuriga, on esimesed edusammud selles vallas juba tehtud.

Näiteks olid möödunud suvel toimunud Tokyo olümpiamängude võidumedalid valmistatud jaapanlaste annetatud elektroonikaseadmetest ekstraheeritud materjalidest, sealhulgas kullast, hõbedast ja pronksist. 

Ent lahendusi elementide ringlussevõtuks otsitakse ka kodumaal. Eesti-Hispaania koostöös sündinud LIFE BiotaWee projekt on seadnud eesmärgiks ringlusse võtta erinevates elektri- ja elektroonikaseadmetes leiduvate trükkplaatide mittemetalsest osast pärit väärtuslikke metalle. Selleks kasutatakse uudset tõhusamat 2-astmelist bioleostamise tehnoloogiat, milles on kombineeritud aeroobne ja anaeroobne töötlus.

Projekti tulemusena peaks ringlussevõetud metallide kogus suurenema 75–100%, kulla kogus aga isegi kuni 400%. Üheks eesmärgiks on ka kulutõhusus ning metallide kui toorme lõpliku maksumuse vähendamine.

Elektroonikajäätmete vähendamisele oli keskendunud ka hiljuti edukalt lõppenud LIFE ReWeee, mille tegevuste abil tõsteti kreeklaste teadlikkust elektroonikajäätmete äraviskamisest ning nende korduskasutamisest. Samuti loodi kaks sorteerimiskeskust, kus seadmed ümbertöötlemiseks ette valmistatakse.

Kust saada rahastust?

Ringmajanduse põhimõtete rakendamine peaks olema konkurentsieelis ka iga ettevõtte jaoks, ja neid tuleks hakata ellu viima juba täna. Keskkonnaministeeriumi äsja lõppenud ringmajanduse konverents “Ringiga edasi” julgustas ettevõtjaid selleks vajalikke samme astuma, aitamaks näha ringmajanduses võimalust oma äri arendamiseks ning ühiskonnas ja keskkonnas aset leidvate muutustega kohanemiseks.

Et valdkonna arendamine on vajalik nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil, on sellekohaste projektide elluviimiseks palju võimalusi. Näiteks saavad kohalikud omavalitsused riigilt tuge ringmajanduse edendamisel. 14. veebruarini on omavalitsustel võimalus taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) toetust ringmajanduse pilootprojektide välja töötamiseks ja elluviimiseks nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil. Toetatakse lahendusi, mis väärtustavad majanduses juba kasutusel olevat ressurssi ja loovad sellest kestva või uue väärtuse.

Uuenduslikke keskkonnakorralduslikke lahendusi (nagu näiteks ökodisain, toote olelusring, tööstussümbioos, ärimudelid, IKT lahendused, uued teenused ja tooted, kujunemisjärgus tehnikad, parandustöökojad) toetatakse keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmist, mille KIK avab 14. veebruaril. 

Uuendusena võib kaasrahastust taotleda ka projektidele, mille põhirahastus pärineb välisallikatest, sealhulgas LIFE programmist.

Just LIFE programm pakub suurepärast platvormi Euroopa Liidus läbiviidavatele suuremahulistele keskkonnaprojektidele. Niisiis on väga oodatud ka ringmajanduse põhimõtete rakendamisele keskendunud ideed. Uus taotlusvoor avaneb eeldatavasti juba maikuus. Loe LIFE programmi kohta lähemalt siin.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.