Eesti loodus

Renoveerimislaine toob võimaluse energiasäästuks

Rohepöördega seotud tegevused on hoonete rekonstrueerimisel jäänud seni pigem tagaplaanile.Shutterstock

Ligikaudu 33% Eestis kasutatavast energiast kulutavad elamud, millest lõviosa vajaks energiasäästlikumaks tarbimiseks rekonstrueerimist. Ehkki meie kodude ja töökohtade kordategemine parandab oluliselt hoone kvaliteeti, sealhulgas nii ohutust kui esteetilist väljanägemist, on tegemist siiski kuluka ettevõtmisega, milleks kõigil reeglina finantsilisi võimalusi ei jätku. Millised on võimalikud lahendused?

Energiatõhusus peaks olema prioriteet

Meie hoonefond on ehitatud aastatel 1960–1990 ning selle kogupindala on umbes 54 miljonit m². Renoveerimislainet on oma mastaabilt võrreldud teise maailmasõja järgse hoonete ülesehitusega. Seejuures tuleb arvestada muutunud kliimaga ning oluline on digitarkuse, ringmajanduslike ja looduspõhiste lahenduste kasutamine.

Olemasolevatest hoonetest vajab rekonstrueerimist Eestis ligikaudu 100 000 üksikelamut, 14 000 kortermaja ja 27 000 mitteeluhoonet. Siiski pole täna tihti hoonete rekonstrueerimise esmaseks ajendiks energiasääst, vaid hoopis funktsionaalsuse või sisekliima parandamine ning keskkonnahoiu teemad s.h rohepöördega seotud tegevused on jäänud seni pigem tagaplaanile.

Energiatõhususe parandamine vajab mõistagi investeeringut, milleks kinnisvara omanikel sageli vahendeid ei jätku. Ehkki finantseerimise võimalust pakuvad näiteks erinevad pangad, on probleemide lahendamiseks tarvis luua rohkem teadlikkust ja toetusmeetmeid, mis hoonete energiatõhususe parandamisele hoogu annaksid.

Riik on kinnitanud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, millest kõik turuosalised juhinduda saavad, kuid selle elluviimine ja praktilised lahendused seisavad meil ees.

Just selle väljakutse lahendamiseks alustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja TalTechi eestvedamisel alanud aastal EL toel Eestis suuremahulise projektiga, et viia ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärgid.

LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaraton, mida viiakse Eestis läbi 2028. aastani, aitab kaasa rohepöörde elluviimisele just energiatõhususe ja kliimakindluse parandamise vaates. Euroopast sai LIFE IP toetus taotletud selleks, et strateegiale hoog sisse lükata võimalikult laia partnerite ringi kaasabil ning töötada välja toimivad tööriistad ja praktikad koostöös teadlastega. 

Et alates 2021. aastast peavad kõik uued hooned olema liginullenergiahooned, puudutab strateegia eesotsas vanemaid hooneid. Kuna just hooned vastutavad kolmandiku Eesti CO2 heitmekoguse eest, on seatud eesmärgiks, et 2050. aastaks oleks kogu Eesti hoonefond vähemalt C-energiaklassi märgise tasemel. Selline tegutsemine aitab ühtlasi kaasa ka kliimaeesmärkide täitmisele ja rohepöördele.

Projekt algab põhjaliku hoonetega seonduva olukorra kaardistamise ning strateegia lähteinfo ajakohastamisega. Seejärel töötatakse välja tehnilised soovitused ja (digi)lahendused nii hoonete rekonstrueerimiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks ning materjalide ringlusse suunamiseks. 

Ehitusmaterjalid on muutumas

Ehitussektori rohepööre väljendub muuhulgas selles, millistest materjalidest ja missugusel viisil hooneid ehitatakse. Nii suured tellijad kui väiketarbijad jälgivad üha enam keskkonnamärgiseid, mis lähtuvad sellest, kas kasutatud on taastuvaid ehitusmaterjale või mitte.

Euroopas kasvav trend ja näide looduslike materjalide kasutamisest on näiteks puithooned, mille roheline jalajälg on märksa väiksem betoonist ning mis pealekauba seovad süsinikku.

Sellest, kuidas uusi hooneid energiatõhusamalt ja kestlikumalt ehitada, on aga hea eeskuju ja näide Prantsusmaalt. Seal töötatakse samuti EL programmi LIFE toel välja terviklahendust ehk kontseptsiooni, mis ergutab kasutama looduslikke materjale, tõhusat soojusisolatsiooni, päikesepaneele kui ka nutikaid lahendusi, mis hoone energiatarbimisel silma peal hoiavad ja targemaid otsuseid ka tarbijal teha aitavad.

Prantsuse projekti meeskond soovib välja töötada lahenduse, mis hõlmaks nii materjalide tarnet, ehitustöid kui hilisemat hooldamist. Sellist lahendust saaksid praktikas kasutada kõik ehitusvaldkonna professionaalid, seda ükskõik millise arhitektuurse lahenduse puhul.

Hoog sisse toetuste abil

Selleks, et silmapaistvaid energiatõhususele keskendunud lahendusi edukalt ellu viia, on mõistagi tarvis rahastust, mida on võimalik taotleda erinevatest programmidest, sõltuvalt konkreetse projekti mahukusest ja eesmärgist.

Abi väiksemate toetuste otsijatele jagavad põhiliselt kolm asutust – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine Kredex), Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Paljudel pankadel on ka erisuunitlusega laenutooteid.

Suuremahulisemate projektide rahastamiseks sobib aga suurepäraselt Euroopa Komisjoni LIFE programm, mis aitab kaasa kestlikule arengule ning Euroopa keskkonnapoliitika elluviimisele. LIFE programm on orienteeritud eeskätt innovaatiliste ideede ja lahenduste rakendamisele, mitte niivõrd toimivate lahenduste kasutamise toetamisele.

Teiseks eelduseks on ettevõtmise Euroopa mõõde, seega tõstab rahvusvahelise partneri kaasamine ja Euroopa tasemel skaleeritavale keskkonnaprobleemile lahenduse leidmine taotluse edukust. 

Üheks LIFE prioriteetvaldkonnaks on ka puhtale energiale üleminek, mille eesmärgiks on hõlbustada liikmesriikide üleminekut energiatõhusale, taastuvenergial põhinevale, kliimaneutraalsele ja vastupidavale majandusele. Uus taotlusvoor avaneb eeldatavasti juba selle aasta maikuus ning toetusmääraks on lausa 95%. Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda siin.

Kui LIFE programm on mõeldud suurematele projektidele, siis tegelikult saab toetust taotleda ka väiksemate eesmärkide ja projektide elluviimiseks. Nii näiteks saavad KIK keskkonnaprogrammist toetust korteriühistud kütteseadme väljavahetamiseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks, vastav taotlusvoor on avatud 31. märtsini 2022 ja selle tingimustega saab lähemalt tutvuda siin.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.