Süsinikneutraalne tarneahel – ainuõige viis, kuidas säästa keskkonda

Noorem generatsioon teeb juba valikuid südame järgi, kuid vanemaealised vaatavad toodete puhul pigem hinda ning ei keskendu sellele, kuidas kaup poelettidele jõuab.Foto: Shutterstock

Euroopa Liit plaanib saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ehk kasvuhoonegaaside netonullheitega majanduse, mis tähendab, et atmosfääri ei paisataks rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem neid siduda jõuab. Olulist rolli mängib siinkohal ka see, et tarneahel oleks süsinikneutraalne. 

E-piima arendusjuht Liis Tuur selgitab, miks on oluline saavutada süsinikneutraalne tarneahel ja kuidas aitab see kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. 

Gaasi eritamisest ei pääse

Kui piima toota, siis on loogiline, et loom eritab gaasi – see on naturaalne osa meie elust. Isegi kui lehm sööb kõige kvaliteetsemat toitu, ei pääse me üle ega ümber sellest, et keskkonda gaasi eraldub. Siiski saame muuta mõningaid aspekte, et keskkonda säästa. 

Oluline märksõna on siinkohal kindlasti taaskasutus. Lehmasõnnikust saame toota biometaani, minimaalse süsinikjujalajäljega väetist, mida loetakse süsinikneutraalseks. 

Oluline on kasutada taastuvenergiat 

“Nii Leedus, Norras kui teistes Skandinaavia riikides kasutatakse täna süsinikneutraalset mineraalväetist, mida toodetakse hüdroenergiaga,” selgitas Tuur. Sellise väetise tootmine on küll kulukam, kuid kindlasti hea valik keskkonnale. 

“Eestis saab süsinikneutraalset mineraalväetist osta, aga paraku ei ole see laialdaselt kasutusel ning on meie jaoks veel liiga kallis,” tõdes Tuur. 

Siiski on oluline, et ka Eesti kunagi sinna jõuaks, et enamik energiast oleks taastuvenergia, nagu tuule,- päikese- või hüdroenergia. Tuur rõhutas, et energia, mida kasutame, peaks olema süsinikneutraalne. 

2050. aastaks plaanib EL saavutada netonullheitega majanduse.

Peame harima tarbijat

Üks olulisi aspekte süsinikneutraalse tarneahelani jõudmisel on kindlasti tarbija harimine. “Seda ootaks ka tegelikult riigi poolt. Näiteks võiks keskkonnasäästlikkus olla osa koolide õppeprogrammist,” sõnas Tuur. 

“Noorem generatsioon teeb juba valikuid südame järgi, kuid vanemaealised vaatavad toodete puhul pigem hinda ning ei keskendu sellele, kuidas kaup poelettidele jõuab,” ütles Tuur. 

Veel eelmise aasta sügisel ei teadnud suur osa kodumaise piimatööstuse E-piim klientidest, mis asi on jätkusuutlikkus. Viimase aasta hüppeline areng on näide sellest, et tarbijat harides jõuame vajalike tulemusteni. 

E-piima teadlikumad kliendid andsid ettevõttele tagasisidet ning nüüdseks on jõudnud asi nii kaugele, et ühel heal päeval peaks toote peal olev number, kui palju on tekitatud tootmisel CO2, olema null. See on hea näide sellest, kuidas teadlik tarbija saab panustada ettevõtte arengusse. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.