Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre – JRC) hindas tuumaenergia tootmistsükli mõju keskkonnale ja kliimaeesmärkide saavutamisele ning leidis, et tuumaenergia ei ole keskkonnale ega inimtervisele ohtlikum kui teised energiaallikad.
Tuumaenergia mõju on võrreldav hüdroenergia ja taastuvate energiaallikate mõjuga
Uurimuse eesmärk oli selgitada välja, kas tuumaenergia vastab Euroopa Liidu energialiikide kriteeriumitele (DNSH taksonoomia) ehk “ei tekita märkimisväärset kahju” ning erilist tähelepanu pöörati uurimisel just tuumajäätmete ohutusele. DNSH kriteeriumid avavad taastuvenergia projektidele mitmesuguseid eeliseid, näiteks saavad kriteeriumitele vastavad projektid taotleda Euroopa Liidult rahastust, toetust või laenu.
Uurimuse tulemused esitati raportis “Technical assessment of nuclear energy with respect to the ‘do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852 (‘Taxonomy Regulation’)” ehk Euroopa Liidu ühtsesse jätkusuutliku rahastamise klassifitseerimissüsteemi arvamise alusdokumendis. Selle dokumendi põhjal otsustatakse, kas üks või teine investeering on “roheline” ja “säästlik”.
Uuringu käigus ei leitud ühtki tõendit, et tuumaenergia kahjustaks inimtervist või keskkonda rohkem kui teised kliimamuutuseid pidurdavad energialiigid. Erinevate elektritootmistehnoloogiate (nt nafta, gaas, taastuvad energiaallikad ja tuumaenergia) võrdlusest selgus hoopis, et tuumaenergia mitteradioloogilised mõjud inimtervisele ja keskkonnale on võrreldavad hüdroenergia ja taastuvate energiaallikatega.
Jäätmete ladustamiseks on leitud ohutu viis
Seni ei ole tuumaenergiat Euroopa Liidu taksonoomiasse lisatud ega seda sealt ka välja arvatud, sest jätkusuutliku rahastuse tehniline ekspertrühm (TEG) on soovitanud tuumaenergiat hinnata ekspertidel, kellel on tuumaenergia kogutsükli kohta põhjalikud teadmised. TEG-i peamine murekoht oli radioaktiivsete materjalide käitlemine ja ladustamine.
Raport annab aga murekohale vastuse: “Võib öelda, et teadlaste seas valitseb laialdane konsensus, et kõrgaktiivsete pika poolestusajaga radioaktiivsete jäätmete ladestamine sügavates geoloogilistes lasundites on tänapäeva teadmiste järgi asjakohane ja ohutu viis jäätmete pikaajaliseks eraldamiseks meie biosfäärist.”
Euroopa tuumatööstust esindava organisatsiooni Foratom esindaja sõnul tuleb Euroopa Komisjonil nüüd tuumaenergia Euroopa Liidu energialiikide taksonoomiasse lisamisega edasi liikuda. “Meil on olemas hinnang, mida oleme kaua oodanud ja nüüd on aeg lisada tuumaenergia EU taksonoomiasse ja anda sellele keskkonnasõbralikkuse märgis Ecolabel,” rääkis Foratomi direktor Yves Desbazeille. “Suhtume ülima tõsidusega JRC ametlikesse soovitustesse, et võtta kasutusele kõik meetmed, mis muudavad Euroopa tuumasektori võimalikult jätkusuutlikuks.”
Tuumaenergia on ELi suurim väikese süsiniku jalajäljega energiaallikas
Tuumaenergia on Euroopa Liidu kõige suurem väikese süsiniku jalajäljega energiaallikas (26,7 %), millele järgnevad hüdroenergia (12,3%), tuuleenergia (13,3%), päikesepaneelid (4,4%) ja muu (0,5%). Seda fakti rõhutasid hiljuti ka oma kliima- ja energiateemalises pöördumises Euroopa Komisjoni poole seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi esindajad, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Pöördumises toodi ka välja, et tuumasektori arengule seisavad jõuliselt vastu mitu EU liikmesriiki hoolimata tuumaenergia kasuteguritest kliimamuutustega võitlemisel. Samuti rõhutati tuumaenergia potentsiaali tuua COVID-19 tõttu kannatada saanud tööturule juurde palju uusi stabiilseid töökohti.
JRC raport on tõenduspõhiseks sisendiks Euroopa Komisjonile poliitikate väljatöötamisel, kuid enne töötavad raporti veel omakorda läbi kaks sõltumatut ekspertkogu – Kiirguskaitse ja jäätmekäitluse ekspertrühm ning Tervise-, keskkonna- ja tekkivate keskkonnamõjude teaduskomitee. Ekspertkogud esitavad oma aruanded Euroopa Komisjonile kolme kuu jooksul.
Maailma Tuumaenergia liidu direktor Sama Bilbao y León kutsub Euroopa Komisjoni üles otsusega mitte viivitama ning tagama protsessi täielik läbipaistvus. “Seisame praegu silmitsi kahe väljakutsega: kuidas tagada pandeemia oludes majanduse taastumine ja kuidas tulla toime kliimamuutustega. Tänu tuumaenergiale on Euroopa Liidul olnud võimalik toota juba üle 40 aasta kulutõhusalt ja jätkusuutlikult elektrit. Tuumaenergia tagab meile jätkusuutliku tuleviku.”
