Fermi Energia tuumablogi

INTERVJUU Fermi Energia asutaja Henri Ormus Soome kogemusest: omavalitsused võitlevad selle eest, et reaktorid nende haldusalasse tuleks!

Loviisa tuumaelektrijaam Soomes.Foto: Wikipedia/The annual report of Finnish radiation safety authority on nuclear safety control 2007

Kui käesoleva energiakriisi tuules on aina kuumemaks teemaks tuumajaama rajamine Eestisse, siis head eeskuju ei pea kaugelt otsima. Soome viies reaktor on kohe-kohe saamas sisse täistuure ja kuuendat hakatakse ehitama. Kohalikud omavalitsused lausa võitlesid selle nimel, et Fennovoima tuumajaam just nende haldusalasse ehitataks. Miks see nii on, räägib 11 aastat Soomes töötanud Fermi Energia üks asutajatest Henri Ormus.

Henri Ormus on Fermi Energia üks asutajates, kes on pikalt Soomes elanud.Foto: Fermi Energia

Kuidas on läinud nii, et Soomel on tuumaenergiaga nii soojad suhted?

Kõik sai alguse eelmise sajandi 70ndatel, kui Soomes tuumaenergiat arendama hakati. Kõigepealt ehitati väike õppereaktor ning seejärel loogilise jätkuna alustati juba Loviisa tuumajaama reaktorite arendust.

Tegelikult ei ole siin taga olnud suuremat kunsti kui see, et Soome nägi juba siis, et tuumaenergiat on oluline arendada ning soomlastele omases rahulikus tempos on sinna pidevalt panustatud. Nii on järk-järgult kasvanud ka valdkondlik pädevus.

Soome on läbi aastate pannud väga palju rõhku ohutusele ja kui seda pidevalt teha ning vajalikke seadmeid õigel ajal välja vahetada, siis ongi kõik kontrolli all.

Väga olulist rolli mängib siinkohal ka soomlastele omane faktidele tuginev lähenemine, kus kõik otsused on väga teaduspõhiselt tõestatud ning põhjalikult kontrollitud ehk igasugune emotsionaalne lähenemine jäetakse tagaplaanile. Nagu öeldakse – üheksa korda mõõda, üks korda lõika ja seda deviisi on soomlased järginud.

Selle tõestuseks on ka fakt, et Soome oli pärast pikka pausi esimene riik Euroopas, kes 2000ndate alguses hakkas ehitama uut, Olkiluoto kolmandat reaktorit. See oli väga julge samm, kuid tuginedes oma pädevusele ja väga tugevale regulaatorile, hakati seda plaani ellu viima. Ja seda vaatamata sellele, et aastakümneid polnud Euroopasse uusi tuumajaamu ehitatud – see on kindlasti üks põhjus, miks Olkiluoto kolmanda reaktori ehitamine nii palju aega võttis. Ometi on see reaktor tänaseks valmis – käivitatud on erinevad testid ning suveks peaks reaktor juba täistuuridel töötama ning 1600MW puhast elektrit võrkku tootma (see on rohkem kui kogu Eesti tiputarbimine).

Aga kuidas kohalikud tuumaenergiasse suhtuvad?

Inimeste teadlikkuse tõstmine käib pidevalt – lapsed käivad juba kooliajal jaamades ekskursioonil ning üldine teadlikkus kogu süsteemist tõuseb pidevalt, mis kasvatab inimeste usaldust ning vähendab hirmu. Nii on need piirkonnad, kuhu tuumajaamad on tänaseks ehitatud, ka kõige suuremad tuumaenergia pooldajad, sest inimesed näevad lähedalt, mis see endast kujutab ja kui ohutu see tegelikult on.

See on viinud tänaseks sinna, et kui hakati arendama Hanhikivi tuumajaama ning otsiti sobivat asukohta, siis sõelale jäänud kaks valda soovisid mõlemad väga tuumajaama oma haldusalasse. Nad on aru saanud, millist kasu see neile toob töökohtade ja maksutulu näol ning lisaks aitab kaasa ka üldisele piirkonna arengule. 

Tuumaenergia osakaalu peaks suurendama / see on piisav / ei oska öelda / peaks vähendama.
Kuidas on aastate lõikes suhtumine tuumaenergiasse muutunud.
Foto: Energiateollisuus

Kui suure osa Soome energiavarustusest moodustab tuumaenergia?

Tuumaenergia moodustab täna Soome kogu energiavarustusest ligikaudu 30 protsenti. Kui Olkiluoto kolmas reaktor saavutab oma täisvõimsuse, siis peaks see tootma veel täiendavad 14 protsenti, mis tähendab, et tuumaenergia osakaal jätkab kasvamist. Sellegipoolest on Soome energiadefitsiidis ning jääb sinna ka veel edaspidi. Kuna hetkel kasutatakse veel ka väga palju kivisütt, mille kasutamine 2029. aastal lõpetatakse.

Lisaks on Soomes kasutusel väga palju tuuleparke ning hüdroelektrijaamu. Hüdroenergia on väga vajalik selleks, et tagada varustuskindlus tuuleenergia kõrval, mis pidevalt elektrit anda ei suuda. Hüdroenergia kasutamise võimalus on Soome ning ka teiste Põhjamaade väga suur eelis.

Kui palju mõtleb Soome tuumaenergia tulevikuperspektiividele?

Enne kui Olkiluoto kolmanda reaktori ehitamine venima hakkas, planeerisid nad paralleelselt juba ka neljanda reaktori ehitamist. See projekt on aga hetkel seisma jäänud. Tuleviku perspektiivist on kindlasti mitu teemat laual. 

Ühelt poolt tuleb arvestada, et tuumajaamad vananevad ning mingi hetk on vaja neid välja vahetada. Teisest küljest jälgivad soomlased väga pingsalt ka väikeste moodulreaktorite teemat ning nad soovivad olla pidevalt kursis kõige värskemate uudistega. Aga täna veel mingeid kindlaid plaane selle kohta pole välja käidud.

Küll aga asi, millele mõeldakse, on see, et tuumaenergial on väga suur potentsiaal kaugküttes, mis on võrreldes elektritootmisega tunduvalt lihtsam, kuna soojuse tootmine vajab tunduvalt vähem survet, vähem keerulisi süsteeme ning madalamaid temperatuure. Tuumaenergia on kindlasti üks hea võimalus, kuidas kaugküte muuta süsinikuneutraalseks.

Kui tihe on täna Eesti ja Soome vaheline koostöö?

Mõlemal riigil on omad projektid, millega tegeletakse. Eesti otseselt Soome projektides ei osale, küll aga teeb Fermi Energi tihedat koostööd nii Soomlaste kui ka Rootslastega, sest meil on neilt palju õppida. 

Mõlemal riigil on tohutu kogemus ja pädevus, mida saame kindlasti tulevikus ära kasutada. Soome regulaatoril on väga hea ohutusanalüüside tegemise ja hindamise kogemus ning üldse kogu vajalik teadmine järelevalve korraldamise kohta, mida ka meil tulevikus vaja läheb. 

Ja samamoodi ei ole meil vajadust kõiki riigisiseselt üles ehitada, vaid saame kasutada ka meie naabrite juba olemasolevaid teadmisi, mis ka meie kogemust tulevikus rikastab.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.