Fermi Energia tuumablogi

Kuidas Eesti inimesed tegelikult tuumaenergiasse suhtuvad?

Viru-Nigula valda soovitakse rajada GE Hitachi BWRX-300 keevaveereaktorit.Foto: Fermi Energia

Kui jutuks tuleb tuumaenergia, jagunevad Eesti inimesed kolmeks: on nii tuliseid pooldajaid, kõhklejaid kui ka veendunud vastaseid. Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste tegi ühendministeeriumis tuumaenergia töörühma tutvustaval seminaril ülevaate, kui paljud eestlased uue põlvkonna energia jaoks valmis on ning millised valupunktid veel tähelepanu vajavad.

Venemaa sõda Ukrainas ja eelmisel sügisel alanud energiakriis on eestlaste hoiakuid tuumaenergia osas muutnud. Tänavu augustis läbi viidud küsitlus näitas, et üha enam eestlasi toetab uue põlvkonna väikese tuumajaama rajamise kaalumist. Männaste toetus oma ettekandes keskkonnaministeeriumi tellitud esinduslikule uuringule 15–74-aastaste seas, mille Kantar Emor viis läbi tänavu veebruaris.

Uuringus kaardistati eestlaste hoiakuid erinevate elektrienergia tootmise viiside suhtes, tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud hirme ja ootusi ning valdkonda puudutavat infovajadust.

“Kui võrrelda hoiakuid tuumaenergia suhtes teiste energialiikidega, siis kõige enam nähakse Eestis potentsiaali tuuleenergial. Võrdselt järgnevad päikese- ja tuumaenergia,” rääkis Männaste möödunud nädalal toimunud seminaril “Tuumaenergia – hea või halb?”. Kolme aasta vaates on poolehoid tuumaenergiale Eestis kasvanud.

Foto: Kantar Emor

“Kui küsida suunatumalt, milline energialiik oleks sobivam põlevkivi asendamiseks, on selleks tuumaenergia,” märkis uuringuekspert. Seda näeb jooniselt kollastelt tulpadelt.

Umbes kuus Eesti inimest kümnest on tuumaenergia kasutuselevõtu poolt või pigem toetavad seda. Umbes viiendikul seisukoht puudub ning 22% on kindlasti või pigem tuumaenergia vastu.

Foto: Kantar Emor

“Järsem hüpe poolehoius leidis aset selle aasta alguses, kui teistsuguste energiahindadega sügis oli juba möödas,” selgitas Männaste.

Fermi Energia augustikuises uuringus küsiti ka seda, kui palju on hoiakuid tuumaenergia suhtes mõjutanud sõda Ukrainas. Kui 80% vastanutest väitis, et see pole kuidagi hoiakuid mõjutanud, siis 20% tunnistas, et vaatab sõja valguses tuumaenergiale värske pilguga. Nendest kolmveerandi jaoks on see “värske pilk” positiivsem, veerandi jaoks aga vastupidi.

Samuti kaardistati Emori uuringus konkreetsemaid ootusi ja hirme tuumaenergia kasutuselevõtuga seoses. “On näha, et positiivsetest aspektidest nõustutakse kõige enam sellega, et tuumaenergia tagab riigile energiajulgeoleku ja -sõltumatuse,” rääkis Männaste. Umbes iga teine nõustub väidetega, et tuumaenergia aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja on tarbijale soodne. “Tõsi, kahe viimase aspekti puhul on suur ka nende osakaal, kellel pole piisavalt teadmisi, et seda hinnata,” märkis uuringuekspert.

Foto: Kantar Emor

Eestlased kardavad enim radioaktiivsete jäätmete teemat

Mis puudutab hirme ja ohte, tõi Männaste välja, et kõige enam arvatakse, et tuumajaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine võib olla keskkonnale ohtlik. Seda kardab lausa kaks kolmandikku Eesti elanikest. Samuti seatakse kahtluse alla riiklikku pädevust. Kust tulevad spetsialistid, keda on Eesti esimesse tuumajaama tööle vaja, kirjutasime blogis augustis.

Emori uuringus küsiti ka seda, kuidas hindavad eestlased oma teadlikkust tuumaenergia suhtes. Positiivsest küljest selgus, et praktiliselt iga teine vastaja on tuumajaama üldiste põhimõtetega kursis. Leidub ka väike osa inimesi, kes peab ennast sel teemal vägagi teadlikuks, niisamuti neid, keda tuumavaldkond ei huvitagi.

Foto: Kantar Emor

Pisut üle kolmandiku on Eesti inimeste hulgas neid, kelle jaoks on teema veel võõras, kuid uutele teadmistele kätt ette ei pane. Eeskätt tuntakse muret just radioaktiivsete jäätmete pärast. “Esimene infovajadus on neil sama, mis on suurim “probleemkoht” – tekkivad jäätmed ja nende käitlemisvõimalused,” märkis Männaste. Uuringueksperdi sõnul ollakse üldiste ohtude ja riskide teemal valmis vastu võtma täiendavat infot. Kui ohtlikud tuumajäätmed tegelikult on ning mida kõike nendega peale hakata, sellest oleme samuti blogis varasemalt kirjutanud.

Lühidalt võib öelda, et kõigele on juba mõeldud, pikemalt võib lugeda aga näiteks siit.

Foto: Kantar Emor

Eestlased jagunevad tuumaenergia küsimuses kolmeks

Männaste sõnul võib Eesti elanikkonna jaotada suures plaanis kolmeks. “Umbes võrdselt on neid, keda võib nimetada positiivselt suhtujateks ja kõhklejateks. Umbes viiendik on veendunud vastaseid,” võttis uuringuekspert tulemused kokku.

Milline on klassikaline “positiivselt suhtuja”? See on keskmiselt inimene, kes pigem pooldab tuumaenergia kasutuselevõttu, peab ennast sellest valdkonnast teadlikuks või vähemalt avatuks ning on üsna veendunud, et tuumaenergia tagab energiajulgeoleku ja aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. “Nemad on mõtlemises sealmaal, et tuumajaam tuleks rajada, aga tegeleda tuleb asukohaga ja arvestada lähiriikide kogemusi,” rääkis Männaste. Uuringueksperdi sõnul on positiivselt suhtujad valmis ise panustama, et vajalik info tuumaenergia kohta üles leida.

Mis puudutab asukoha küsimust, siis sellelegi leiab vastuse meie blogist. Mida tuleb teada, enne kui Eestisse tuumajaam püsti panna, sellest kirjutasime novembris.

Veendunud vastased hindavad ennast tuumateemas pigem teadlikuks või siis pole neil selle vastu üldse huvi. “Nende info-ootus on üldiselt väga madal, nad on oma seisukoha kujundanud ega ole millelegi uuele vastuvõtlikud,” kirjeldas Männaste tuumavastaseid. Infot saavad nad tihtipeale sotsiaalmeediast ega ole valmis seda mujalt otsima.

Kõhklejate jaoks on tuumavaldkond enamasti küll võõras, kuid uut infot ollakse valmis vastu võtma. “Kus neil praegu seisukoht puudub, on tuumaenergia suhe kliimaeesmärkide täitmisega. Tuumaenergia aja- ja ressursimahukus, kui soodne see lõppkokkuvõttes on, kuidas selle riikliku pädevusega on – nendes teemades ei oska enamik kõhklejatest seisukohta võtta,” rääkis uuringuekspert.

Männaste sõnul jagunevad segmendid üsna sarnaselt Eesti elanikkonnaga. See tähendab, et vanuse, hariduse, piirkondikult või elukohatüübi lõikes, näiteks kas on linna- või maainimesed, pole hoiakutes suurt erinevust. “Sellist võtit ei saa anda, et positiivselt suhtujad on teatud demograafilise tunnuse esindajad ja kõhklejad mõne teise. Kõhklejate hulgas on keskmisest natuke rohkem naisi, aga kogu muu sotsiaaldemograafia jaotub üsna nii, nagu Eesti elanikkonnas keskmiselt,” selgitas uuringuekspert.

Keskkonnaministeeriumi seminari “Tuumaenergia – hea või halb?” saab järele vaadata siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.