Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Põlevkivist toodetav energia on eilne päev ning maagaasistki ei saa toota energiat süsnikneutraalselt. Metsi aga peame me loodusrahvana pigem elukeskkonnaks kui kütuseks.

Millised on Eesti võimalused teel kliimaneutraalsuse poole? Milline roll võib olla siin tuumaenergial, räägib lähemalt Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets.

Energiatootmises toimuvad muudatused

Selge on asjaolu, et lähima kümne aasta jooksul lõpeb põlevkivi otsepõletamisel elektrienergia tootmine. Kallemetsa sõnul pakub Euroopas konkurentsi veel maagaasist elektritootmine, aga sellega kaasneb samuti üks lihtne probleem. Euroopa Liit on vastu võtnud otsuse liikuda 2050. aastaks süsinikneutraalseks, mistõttu ei ole maagaasi põletamine elektri tootmiseks jätkusuutlik lahendus.

“Kui vaadata kogu süsinikheitmete kompleksi, kus on põllumajandus, tööstus ja transport, siis on elektrienergia dekarboniseerimine kõige lihtsam,” räägib Kalev Kallemets. Tema sõnul peaks ka maagaasist elektritoomine sisuliselt lõppema lähima paarikümne aasta jooksul.

Taastuvenergia ei taga varustuskindlust

“Jaanuaris oli meil 16 tundi päikesepaistet,” toob Kalev Kallemets välja ühe meie riigi asukoha eripära, mis näitab, et taastuvenergiaallikad ei suuda tagada meile varustuskindlust. Salvestusmeetodid küll aitavad siluda päevaseid kõikumisi, kuid ka Eesti suurima, Paldiskisse rajamisel olevasse pumphüdroelektrijaama talletatud energiast jagub tuulte vaibudes loetud tundideks kuni päevaks, mitte pikkadeks talvekuudeks. See ei tähenda, et taastuvenergia roll dekarboniseerimisel väheoluline oleks, vaid et eesmärgi saavutamiseks on vaja kõigi süsinikneutraalsete energiaallikate ühist panust arvestades Euroopas kokku lepitud fossiilsete vedel-ja gaaskütuste kasutamise lõpetamise mastaapi.

Kallemets toob välja, et inimeste energiavajadus on näiteks kütte osas vägagi sesoonne ehk sisuliselt pöördvõrdes ajaga, kui siin on piisavalt päikeseenergiat. Sama probleem esineb tema sõnul ka tuuleenergiaga. “Korralikul talvel on külm ja tuuletu,” märgib Kallemets, mistõttu ei ole võimalik ka tuuleenergiast piisavat kogust energiat saada.

“Koormustegur maismaatuulikute puhul on Eestis vaid 28%,” selgitab Kallemets, miks on Eestis väga keeruline sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga hakkama saada. Sellisel juhul ei oleks kauged olukorrad, kus energiat ei pruugi lihtsalt kõigile tarbijatele jaguda.

Tuumaenergia vajab tõsist ja avatud riiklikku kaalumist

2020. aasta 5. novembril otsustas (praeguseks eelmine) valitsus moodustada tuumaenergia töörühma, mis tutvuks tuumaenergia temaatikaga põhjalikumalt ja nõustaks valitsust edasiste otsuste tegemisel. 2021. aasta 8. aprillil sai otsus lõpliku kinnituse ning nüüd on töörühma ülesandeks esitada tuumaenergia kasutusele võtmise tingimuste ning võimaluste osas järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse hiljemalt 2022. aasta septembris.

Tuumaenergia kasutuselevõtt on riigile oluline otsustuskoht, mis nõuab väga tõsist teaduspõhist, aga ka ühiskondlikku mõistmist ja selle mõistmise baasil diskussiooni. Väikese moodulreaktori rajamise või mitterajamise otsustamiseks tuleb teha hulk analüüse ja uuringuid, mille tulemused peavad olema ühiskonnale avalikud. See eeldab omakorda teatud menetlusnormide täitmist ehk teisisõnu riigi eriplaneeringu läbiviimist.

“Saame hästi aru, et “riigi eriplaneering” on väljend, mis seostub paljudele kurikuulsa tselluloositehase negatiivse näitega, kuid pea liiva alla toppimine ei aita elu Eestis kuidagi edasi viia. Riigi eriplaneering on parim viis sellise projekti juures tõenduspõhiseks ja avalikuks menetluseks, ning tuumajaama teeme ju kogu Eestile,” märkis Kallemets. Selle planeeringu algatamise taotluse koostamisega Fermi Energia praegu tegelebki ning käesoleva aasta jooksul on plaanis põhjalik taotlus valitsusele üle anda.

Kuhu ehitada väikereaktor?

“Möödunud aastal tegime koostöös Belgia partneriga asukoha välistusanalüüsi, mis annab indikaatori, kuhu Eesti territooriumil väikereaktor kindlasti ei sobi,” räägib Kallemets võimalikest asukohtadest. Nii said tema sõnul välistatud loodus- ja maastikukaitsealad, mida on Eestis päris palju. 

Üleujutusohtliku piirkonnana ning arvestades sooviga arendada sinna meretuuleparke, on välja jäetud ka Lääne-Eesti.

Sisuliselt jääbki Kallemetsa sõnul võimalikuks Lahemaa ja Narva vaheline ala, mis on tõsiselt kaalumise all. “Asukohtade analüüsis ütlesid Belgia partnerid, et ka Kaberneeme kanti oleks võimalik väikereaktorit ehitada, kuid kohalik taju ütleb, et see pole siiski reaalne,” nendib Kalev Kallemets.

Tema sõnul on sotsiaalmajanduslikult parimad kohad Ida-Virumaal, kus on juba olemas vastav tööstusmajanduslik piirkond ja alajaamad. “Oleme ise jõudnud arusaamani, et Viru-Nigula ja Lüganuse vallad on võimalikud ning tasub riigil kaalumise alla võtta,” räägib Kallemets. “Aga planeerimistegevuse peab läbi viima Eesti Vabariik, mitte arendaja,” räägib ta. Fermi Energia tegevjuhi sõnul on sellised reeglid riigiti erinevad. Soomes teeb näiteks asukoha valiku arendaja, Eestis otsustab asukoha valitsus.

Pikalt venitada pole võimalust

“Pikalt venitada ei ole aega,” räägib Kallemets ajaaknast, millal võiks reaalselt rääkida väikereaktori valmimisest. Vabariigi Valitsus on öelnud, et 2035. aastal lõpeb põlevkivist elektritoomine ning juba 2025. aasta lõpus lõpeb Baltikumis välisühendus Vene Föderatsiooni elektrivõrguga, millega ilmselt kaasneb elektri hinna tõus. 

Tuumaenergia kasutuselevõtuks tuleb luua riiklikul tasandil võimalused, mis võiks juhtuda umbes 2024. või 2025. aastal. Pärast seda tuleks vastu võtta vastav seadus ning ellu kutsuda regulaator, kes saab loa ehitusloa menetlust läbi viia eeldusel, et Riigikogu on andnud positiivse põhimõttelise otsuse. Kui kõik vajalikud seadusemuudatused ja taotlused on heakskiidu saanud, siis võiks Kallemetsa sõnul saada investeerimisotsuse teha 2029. aastal. 

“Kui arvestada, et 3-4 aastat läheb ehitustegevusele ning sellele järgnevale jaama testimisele ja sünkroniseerimisele, siis 2035 on selline reaalne ja professionaalne hinnang, millal sihipäraselt tegutsedes võiks hakata Eestis elektrit tootma,” räägib ta.

Tugevaima järelvalvega valdkond

Kalev Kallemets kinnitab, et Fermi Energia jaoks on kaalukad ainult sellised väikereaktorid, mis on läbinud põhjaliku loamenetluse pädeva ja suurte kogemustega rahvusvahelise regulaatori juures. “Eesti regulaator peab kindlasti tegema väga põhjalikku koostööd selle partnerriigi regulaatoriga, kus väikereaktoreid rajatakse,” selgitab Kallemets, et see on vajalik veendumaks, et tegemist on ohutu tehnoloogiaga. 

“Eestis tuleb konkreetne reaktori tüüp projekteerida nii vundamenti kui muid asjaolusid arvestades täpselt sellele asukohale sobivaks,” toonitab Kallemets, et tuumajaamu ehitatakse väga tugeva järelevalve all. Eraldi on veel käiduloa menetlus, kus hinnatakse põhjalikult operaatori võimekust rajatud jaama käitada ning ka käitlemisel on järelevalve. 

“Ei ole ühtegi tegevusvaldkonda, sealhulgas ravimitööstus ja lennundus, mis omaks võrreldavat ranget rahvusvahelist  järelevalvet,” märgib Kallemets. Tema sõnul on välistatud variant, et Eestis saaks siin omakeskis põlve otsas mingisugust rumalust teha, sest omakorda Eesti regulaatori üle vastastikust hindamist teostavad naaberriigid lähtuvalt Euroopa Liidu direktiivist 87/2014 ning Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuur nende ohutusnõuete alusel.