Riigid üle maailma püüdlevad kliimaneutraalsuse poole ning otsivad võimalusi, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Üha enam leitakse, et tuumaenergia on üks häid võimalusi, kuidas vajalikke eesmärke saavutada.
Näiteks on nii Jaapan kui Poola otsimas võimalusi suurendamaks tuumaenergia kasutamise võimalusi. Samal ajal on Saksamaa seismas silmitsi suurte probleemidega, mis võivad kaasneda, kui loobutakse lähiajal lõplikult tuumajaamade abil energia tootmisest.
Jaapan soovib taaskäivitada Fukushima õnnetuse järel peatatud tuumareaktorid
Jaapan on võtnud enda eesmärgiks vähendada süsinikdioksiidi õhku paiskamist 2030. aastaks 46% võrra. See on võimalik tänu sellele, kui riigis pannakse tööle kõik 30 riigis asuvat tuumareaktorit.
Jaapani tuumaenergia kasutamist mõjutas väga palju 2011. aastal toimunud Fukushima tuumaõnnetus, mistõttu on täna riigis töös kõigest 9 reaktorit. Soovides astuda kiiremaid samme kliimaneutraalsuse poole, siis mõeldaksegi seal ka teiste reaktorite uuesti töösse lülitamisele.
Jaapanis on aina enam räägitud ka väikeste moodulreaktorite rajamisest, kuna need on veel ohutumad kui riigi praegused jaamad. Kui räägime kliimaeesmärkide saavutamisest, siis on Jaapan olnud väga nigelas seisus, sest riigil puuduvad ülekandeliine teiste riikidega ning seal puudub ka sobiv koht, kus näiteks tuuleenergia abil saaks toota piisavas koguses elektrienergiat.
Saksamaa keskkonnaaktivistid kutsuvad riiki üles jätkama tuumaenergia tootmist
Kui Jaapan plaanib taaskäivitada tuumajaamu, mis 10 aastat tagasi toimunud Fukushima tuumaõnnetuse tagajärjel peatati, siis ka Saksamaa otsustas samuti õnnetusele viidates lõplikult loobuda tuumaenergia kasutamisest. See tähendab, et riigi viimased töötavad tuumajaamad peaksid lõpetama töö 2022. aasta lõpus. Selline lähenemine on Saksamaad viimas suunas, kus 2030. aastaks ei suudeta riigi süsinikuheitmete hulka piisaval määral vähendada ning nii jäävad olulised kliimaeesmärgid täitmata.
25 saksa ja välismaist keskkonnateadlast, ajakirjanikku ning akadeemikut on saatnud Saksamaa valitsusele avaliku kirja, milles kutsutakse üles Saksa poliitikuid olema “piisavalt julged”, et muuta tehtud otsust tuumaenergia kasutamise kohta või vähemalt lükata edasi riigis olevate tuumajaamade töö lõpetamist.
Kui Saksamaa lõpetab tuumaenergia kasutamise, siis ei suudeta enam täita kliimaeesmärki, milleks on 2030. aastaks vähendada süsinikdioksiidi eraldumist 65% võrreldes 1990. aastaga.
Kõige halvem on kogu asja juures see, et tuumaenergiast loobudes võib Saksamaa koguni suurendada oma süsinikuheitmete hulka, ja seda ajal, kus riigid üle maailma teevad pingutusi leidmaks toimivaid lahendusi elektri dekarboniseerimiseks.
Kui tuumajaamadest elektri tootmine lõpetatakse, siis selle kompenseerimiseks tuleb toota energiat fossiilsete kütuste abil, mis tõstab süsinikuheitmete kogust koguni 60 miljoni tonni võrra aastas.
Saksa poliitikutele saadetud kirjas tuletatakse meelde, et riik ei ole suutnud ka 2020. aastaks seatud eesmärke täita, võrreldes 1990. aasta tasemega on süsinikuheitmeid tänaseks vähendatud 38%, kuigi eesmärgiks oli 40%, siis tuleb väga hoolikalt mõelda, kuidas minna edasi nii, et 2030. aastaks saaks vajalikud eesmärgid kindlasti täidetud.
Poola plaanib kuut uut tuumareaktorit
Poola soovib üha rohkem kasutada energia tootmiseks tuumaenergiat. Prantsusmaa energiaettevõte EDF pöördus Poola valitsuse poole ettepanekuga ehitada riiki koguni kuus uut tuumareaktorit, mis aitaksid kaasa riigi kasvuhoonegaaside hulka märkimisväärsele vähendamisele. Selline Poola ja Prantsusmaa vaheline partnerlussuhe aitaks riigi senist heitgaaside hulka vähendada koguni 40%.
Poola planeerib suurte tuumajaamade ehitamise riigi põhjaossa, kus toimub ka pidev keskkonnauuringute tegemine ning kohalike kogukondadega suhtlemine.
Paralleelselt suurte tuumajaamadega on Poola heal joonel ka väikeste reaktorite kasutuselevõtmisega. Näiteks Synthose tütarettevõte Synthos Green Energy teeb tööd selle nimel, et potentsiaalselt asendada näiteks riigis asuva Pątnówi elektrijaama söeüksused tuumaelektrijaamadega.
