Fermi Energia tuumablogi

Kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd: paanika põhjustab teinekord suuremaid kaotusi kui oht ise

Viola Murd kõneles tuumaenergia töörühma tutvustaval seminaril julgeoleku teemal. Kuvatõmmis keskkonnaministeeriumi Facebooki lehelt.

Tuumaelektrijaama rajamine viib kahtlemata mõtted ka julgeoleku teemadele. Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja päästepoliitika asekantsleri Viola Murru sõnul tuleb neist hirmudest avalikult rääkida, kuna paanika on teinekord ohtlikum kui ükski jaam ise. Kuidas võimalikke julgeolekuohte maandatakse ja mis on tegelikult kõige suurem risk, rääkis Murd ühendministeeriumis tuumaenergia töörühma tutvustaval seminaril.

Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri definitsiooni järgi on tuumajulgeolekutöö eesmärk ennetada või avastada ja reageerida kuritahtlikele tegudele, mis on seotud radioaktiivsete ainetega või on suunatud rajatiste või tegevuste vastu, kus selliseid aineid kasutatakse. Et tuumaenergeetika on statistiliselt vaadates kõige ohutum moodus elektrit toota, oleme blogis varem kirjutanud. See aga ei tähenda, et Eesti esimese tuumajaama rajamisel võiks rihma lõdvaks lasta.

Julgeolek ja turvalisus on kõikide otsuste a ja o

“Siseministeeriumil on selles projektis roll seista julgeoleku ja turvalisuse eest,” selgitas Murd, mille kallal ministeeriumi esindajad tuumaenergia töörühmas tegutsevad. Asekantsleri sõnul on julgeolek ja turvalisus kõikide otsuste a ja o. “Kui valitakse tehnoloogiat, ei ole peamine kriteerium odavus, vaid turvalisus. Kui valitakse asukohta, on otsuste aluseks, et võimaliku õnnetuse korral oleks võimalus reageerida ning ohutus ja turvalisus oleks tagatud. Kui tehnoloogia ja asukoht on valitud, saame nende küsimustega spetsiifilisemalt tegelda,” rääkis ta seminaril.

Murru sõnul on Eesti riigi ees suur väljakutse panna ühte jalga käima rohe- ja digipööre ning seista selle kõige juures ka julgeolekuküsimuste eest. See ei tähenda, et need kolm asja üksteist tingimata välistaksid. “Teinekord need tegelikult ka toetavad üksteist, aga peame vaatama neid asju kompleksselt ja kogu aeg küsima endalt, kas kõik julgeolekuriskid on maandatud,” sõnas asekantsler.

See ei tähenda tingimata, et tuumajaam oleks julgeolekurisk, mida vältida. Julgeolekuriskide maandamine ei seisne kitsalt tuumaenergia kasutuselevõtu küsimuses, vaid näiteks energia varustuskindluse tagamises. “Elanike vaatest inimesed kohe küsivad, kas see tehnoloogia on turvaline ja ohutu. Täna on tegelikult üks meie haavatus see, et kui me ei räägi avatult ja avalikult kõigist julgeoleku ja turvalisuse ohtudest, oleme juba haavatavamad. Mida enam on meil küsimusi, millele saame vastuseid otsida, seda tugevamad lõpuks oleme ja seda paremini on riskid maandatud,” rääkis Murd.

Esmalt reageerib tuumajaama operaator, aga riik peab samuti kompetentsi arendama

Lisaks sellele, et tegeleme julgeolekuküsimustega, peame arendama ka riigi kompetentse, et tulla toime võimalike õnnetustega. Mis puutub õnnetuste ennetamisse, on rahvusvaheline aatomienergia agentuur praktiliselt kõik ette ära reglementeerinud – meie asi on ainult neid reegleid järgida. Inimkompetentsi see agentuur aga ette anda ei saa.

“Inimressursi arendamine on meie vaates kõige olulisem ja sellega oleme juba alustanud, et ka siseturvalisuse asutustel – PPA-l, päästeametil ja teistel meie asutustel – oleks vastav kompetents olemas,” rääkis siseministeeriumi asekantsler.

Siiski ei alusta me Eestis nullist. Lisaks välismaistele suunanäitajatele on meil omal olemas kiirgusõnnetuse riskianalüüs ja kiirgusõnnetuse hädaolukorra lahendamise plaan. Praegu veab seda eest keskkonnaamet, kuid reageeriv kompetents tuleb just siseministeeriumi asutustelt. “Esmane reageerimine peab olema tuumajaama operaatoril endal, aga riik peab kindlasti siin oma kompetentsi arendama,” sõnas Murd.

Selline võiks välja näha Eesti esimene tuumajaam, mida soovitakse rajada Viru-Nigula valda. Foto: Fermi Energia

Mis puutub tuumajaama endasse, siis siin on suurima võimaliku kahjuga riskiks reaktorituuma sulamine. Selline juhtum on potentsiaalselt ohtlik nii inimestele kui keskkonnale, seepärast on tuumaohutuse tagamisel iseenesestmõistetav, et reaktorituuma sulamise tõenäosus on uute reaktoridisainide puhul tehtud praktiliselt võimatuks. Seda tehakse nii täiendava jahutuse, mitmekordsete avariisüsteemide, reaktori ehituse muutmise kui ka väiksema tuumkütuse koguse abil.

Siiski tuleb ka väga ebatõenäoliste juhuste tõenäosus välja arvutada – kui vanematel tuumajaamadel oli selleks mitte rohkem kui üks kord 10 000 reaktoriaasta jooksul, siis uute reaktorite puhul hinnatakse reaktorituuma sulamist juba isegi mitte tõenäolisemaks kui kord miljoni või lausa miljardi reaktoriaasta jooksul. Teatud tehnoloogiate puhul aga on tuuma sulamine juba füüsikaliselt võimatu. Mida kõike tuleb teada ja välja arvutada, enne kui Eestisse tuumajaama püsti saab panna, kirjutasime blogis eelmisel kuul.

Kiirgusõnnetuse hädaolukorra lahendamise plaan viitab ühele suurele riskile

Asekantsleri sõnul on ka teised siseministeeriumi tegevused, millega on julgeoleku tagamiseks juba alustatud, suunatud sellele, et riskid oleksid paremini maandatud – isegi kui need pole mõeldud otseselt tuumaõnnetuste jaoks. Näiteks katsetas ministeerium kuu algul uut ohuteavituse süsteemi ja saatis uuringusse registreerunutele laiali esimesed testsõnumid. Süsteemi eesmärk on saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste korral (näiteks tulekahju, massirahutused, ohtlik toit vms) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele SMS-iga lühike ohuteavitus.

Samuti tegeleb ministeerium üle Eesti ohusireenide paigaldamisega, et elanikke saaks võimalikult kiiresti ohust teavitada. Sellest üksi on aga vähe kasu, kui inimestel pole teadlikkust, kuidas ohu korral käituda.

“Kõige olulisem on oma inimeste teadlikkus ja avalikult nendest asjadest rääkida, sest vaadates ka praegust kiirgusõnnetuse hädaolukorra lahendamise plaani, on üks suur risk, et teadmatus võib põhjustada paanikat ning paanika võib teinekord põhjustada hoopis suuremaid kaotusi ja kannatusi, kui see oht tegelikult ise on,” sõnas Murd.

Julgeoleku ja turvalisuse küsimustes on siseministeerumil tellitud uuring kaitseuuringute keskuselt. “Sellest uuringust saaksime meie edasi ka endale tegevussuunad, milliseid valdkondi ja kompetentse peame arendama, aga kindlasti ei jää see uuring viimaseks, vaid tegelikult tuleb meil sel teemal pädevusi arendada pidevalt ja teha seda koos erapooletute teadusasutustega,” kinnitas asekantsler.

Keskkonnaministeeriumi seminari “Tuumaenergia – hea või halb?” saab järele vaadata siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.