Sloveenia andis energialoa teisele reaktorile, mis avab uksed edasisteks menetlusteks

Krškosse kavandatavaks teiseks seadmeks saab olema survestatud veereaktor (PWR), mille tootmisvõimsus on umbes 1100 MWe ja mis varustab tarbijaid 8–12 TWh elektriga aastas.Foto: Shutterstock

Sloveenia taristuministeerium väljastas 19. juulil GEN Energijale energialoa olemasoleva Krško tuumaelektrijaama teise reaktori jaoks, millele viidatakse kui projektile JEK2. Ettevõte märkis, et kuigi lõplik otsus uue üksuse ehitamise kohta pole veel tehtud, võimaldab loa andmine alustada litsentsimismenetlusi.

Enne, kui üldse asukohamenetlustega alustada saab, tuleb Sloveenias saada valitsuse luba igale elektrijaamale, mille tootmisvõimsus on üle 1 MWe. Taotluses tuleb majandusministrile anda teave kavandatava jaama tüübi ja suuruse, jaama energiaga varustamise tingimuste kohta, samuti selle tegevuse lõpetamise plaanide kohta selle tööea lõpus. GEN Energija esitas sellise loa taotluse 31. jaanuaril 2020. 

Krškosse kavandatavaks teiseks seadmeks saab olema survestatud veereaktor (PWR), mille tootmisvõimsus on umbes 1100 MWe ja mis varustab tarbijaid 8–12 TWh elektriga aastas.

Oluline verstapost tootmisvõimaluse suurendamisel

Ettevõte teatas täna, et taristuministeerium on andnud JEK2 projektile energialoa, nimetades seda oluliseks verstapostiks tuumaenergia tootmisvõimsuse suurendamise kohta Sloveenias.

“JEK2 energialuba on verstapost, millega alustame haldusmenetluste rakendamist ja JEK2 investeerimisotsuste dokumentatsiooni ettevalmistamist, mis on vajalik alus, et tagada tulevikus Sloveenia oleks energiasõltumatu riik ning toodaks vähem süsinikdioksiidheited,” ütles taristuminister Jernei Vrtovec. “Samal ajal avame JEK2 energialoaga ka avaliku arutelu sooviga saavutada võimalik konsensus puhta ja rohelise energia tuleviku toetamise küsimuses,” lisab ta.

GEN Energija ütles, et ettevalmistus teise tuumareaktorisõlme ehitamiseks Krškosse on hetkel üks GEN Grupi kesksemaid strateegilisi arendusprojekte.

“Seni läbi viidud tasuvusuuringud näitavad, et JEK2 on tulevikuplaanis Sloveenia jaoks oluline projekt, mis võimaldab riigil tõhusalt lahendada rohelisema energiale ülemineku väljakutseid, “ütles GEN Energija tegevjuht Martin Novšak.

Kliimastrateegia

Eelmisel nädalal avaldas Sloveenia oma kliimastrateegia aastani 2050, milles on sätestatud Sloveenia üleminek sajandi keskpaigaks süsinikdioksiidi nullheitele ja kliimaneutraalsusele. Strateegias määratletakse tuumaenergiat kui pikaajalist energiatootmise varianti.

Vrtovec ütles: “Oleme seadnud endale eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. See on suur väljakutse ja meie ees on olulised valikud, mis mõjutavad heaolu ja keskkonda, kus meie järeltulevad põlvkonnad elavad.”

“Kliimastrateegia ja JEK2 jaoks saadud energialuba annavad piirkonnale võimaluse saavutada vähese süsinikdioksiidiheitega seotud eesmärgid, mis on kooskõlas hiljuti esitatud Euroopa heitkoguste vähendamise õigusaktide paketiga, kus vähendatakse heiteid 2030. aastaks vähemalt 55% (Fit for 55),” ütles Novšak.

Kõik sammud peavad olema läbipaistvad

GEN Energija ütles, et lisaks projekti juba ellu viidud investeeringueelsele kavandile ja paljudele teistele erialastele uuringutele, mis olid energialoa saamise aluseks, järgnevad asukoha valimised ja kinnitamised, investeeringu osas otsuste tegemised ja seejärel algab ehitus.

GEN tagab jätkuvalt, et kõik sammud otsuste tegemise ja ehitamise suunas oleksid läbipaistvad ja kõigile sidusrühmadele selgelt esitatud,” ütles ettevõte. See nõuab projekti “JEK 2 andmete põhist, tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundlikku rakendamist.

Eelmise aasta mais toimunud Krško visiidi ajal ütles Vrtovec, et Sloveenia teeb hiljemalt 2027. aastaks otsuse selle kohta, kas ehitada objektile teine ​​energiaplokk.

Krško on Sloveenia ainus tuumajaam ja toodab umbes kolmandiku riigi elektrist. Horvaatiaga kaasomandis olev tehas alustas äritegevust 1981. aastal ja 2015. aasta keskel kinnitati selle esialgselt prognoositud 40-aastasele elueale veel 20 lisa-aastat. GEN Energija ühendab Sloveenia osaluse Sloveenia-Horvaatia ühisettevõttes Nuklearna Elektrarna Krško, mis omab ja haldab jaama.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.