Fermi Energia tuumablogi

Soomest Türgini: kuhu tulevad Euroopa järgmised tuumareaktorid?

Olkiluoto tuumajaam Soomes.Foto: Max Sky / Shutterstock.com

Kliimaneutraalsuse saavutamisest rääkides pakub aina suuremat kõneainet tuumaenergia ning selle võimalused. Äsja teatas Prantsusmaa president Macron otsusest rajada kuus uut tuumareaktorit, et vähendada riigi sõltuvust välisvarustajatest, toetada kliimaeesmärke ja hoida elektrihinnad kontrolli all. 

Samas on mitmed teisedki riigid juba ehitamas uusi reaktoreid, nende hulgas meie põhjanaaber Soome, kus käivitamist ootab maailma üks moodsamaid, III põlvkonna reaktor. Samuti on tuumajaamade rajamisest teada andnud Poola, Rumeenia ja Sloveenia ning veel mitmetes riikides käib niisuguste otsuste üle arutelu. Millised riigid näevad tuumaenergias tulevikuenergiat?

Tuumariik Soome suudab kasvatada viinamarju

Meie põhjanaabrid kasutavad väga palju tuumaenergiat ning alates 1979. aastast töös olnud Olkiluoto tuumaelektrijaama on laiendatamas nüüd 1600-megavatise reaktoriga, mis on uut tüüpi, kolmanda põlvkonna surveveereaktor EPR, mille valmimine ja töösse laskmine on erinevatel põhjustel edasi lükkunud. 

Olkiluotosse on tänase seisuga tuumkütuse vardad juba sisse viidud ning 2022. aastal peaks reaktor oma tööd alustama, mis teeb Olkiluotost Euroopa esimese EPR tüüpi tuumareaktori kasutaja.

Kui Euroopas tänaseks sellist tüüpi reaktorit nagu Olkiluotos, ei ole veel töösse lastud, siis esimene EPR reaktor avati 2018. aastal hoopis Hiinas Taishani tuumajaamas.

Mida aga tasub Olkiluoto tuumajaama kohta teada, on kindlasti see, kuidas kasutatakse ära jaama heitsoojust. Nimelt on tänu heitsoojuse kasutamisele loodud Olkiluotosse maailma kõige põhjapoolsem viinamarjaistandus, mis annab aastas umbes 850 kg viinamarju.

Viinamarjaistanduse teeb võimalikuks tuumkütuse jahutamiseks mõeldud vee pumpamine tuumajaama alal asuvale viinamarjaistandusse, kus vesi soojendab maapinda ning jätab viinamarjataimedele mulje nagu kasvaksid nad veidi lähemal Vahemerele, kui seda on Soome.

Euroopa suurim tuumariik ehitab seniste projektide venimise kiuste uusi reaktoreid

Prantsusmaa on läbi ajaloo ja tänaseni olnud üks Euroopa suuremaid tuumaenergia kasutajad. Ligi 75% riigi elektrienergiast tuleb tuumaenergiast. Cotentiini poolsaarel asuv Flamanville’i tuumaelektrijaam on tegutsenud alates 1980. aastate keskpaigast ning hetkel ehitatakse sinna uut, 1600 MW surveveereaktorit, mis kannab nime Flamanville 3 ning on sarnane Soome rajatava uue reaktoriga.

Prantsusmaa on Euroopa üks juhtivaid tuumaenergia kasutajaid. Pildil Flamanville’i tuumajaam.Foto: EDF

Prantsusmaa on tuumaenergeetikas nii Euroopas kui maailmas tõsine tegija, kuid ka seal on ette tulnud takistusi. Näiteks Flamanville 3 surveveereaktori valmimist on saatnud erinevad probleemid alates ehituse algusest 2007. aastal. Jaam plaaniti valmis saada 2012. aastaks, kuid erinevate vajalike ohutust parandavate tööde tõttu on valmimine veninud ning sellega seoses ka ehitushind mitmekordselt kasvanud. Praeguste plaanide järgi peaks Flamanville 3 hakkama tarbijatele elektrit andma 2022. aasta lõpus.

Lisaks Flamanville 3 projektist saadud õppetundidele tugineb Prantsusmaa uute reaktorite ehitusel ka riigi ülejäänud 55 käigus oleva reaktori ehitusel ja käitamisel saadud kogemustele.

Türgi astub suurte sammudega tuumariikide nimistusse

Euroopa ja Aasia piiril paiknevas Türgi on valmis astuma tuumariikide nimistusse. Mersini provintsi lõunarannikul on ehitamisel riigi esimene, Akkuyu nime kandev tuumaelektrijaam, mille ehitus algas 2018. aastal ja esimene reaktor peaks alustama elektri tootmist võrku juba 2023. aastal.

Akkuyu tuumajaama rajamise ehitamise protsess 2020. aasta septembris.Foto: Akkuyu Nuclear

Türki ehitatava tuumajaama ehitamise ja arendamise eest vastutab Venemaa tuumaenergia ettevõtte Rosatom tütarettevõtte Türgis, kelle eestvedamisel peaks riiki valmima 4800-megavatise koguvõimsusega tuumaelektrijaam, mis koosneb neljast 1200 MW VVER-1200 tüüpi III+ põlvkonna (suurest) surveveereaktorist.

Kokkulepped tuumajaama ehitamiseks sõlmiti juba 2010. aastal ning reaalne ehitustöö sai alguse 2018. aasta alguses ning esimene reaktor peaks alustama tööd 2023 aastal. Praegu käib ehitus kolme reaktori kallal paralleelselt.

Türgi jaoks on tuumaelektrijaama valmimine märgilise tähendusega. Hetkel impordib riik väga suure osa oma elektrienergiast, näiteks 2015. aastal oli see ligi 75%. 

Rumeenia soovib läbi tuumaenergia vähendada märgatavalt oma ökoloogilist jalajälge

Rumeenia on samuti riik, kus on tuumaenergia olnud aastaid kasutusel, kuid riik on võtnud enda eesmärgiks kasvuhoonegaaside märgatava vähendamise ning selle üheks väljundiks on ka uute tuumareaktorite ehitamine. Seeläbi on võimalik vähendada süsinikdioksiid emissiooni igal aastal 10 miljonit tonni. 

Täna tuleb umbes 20% Rumeenia elektrienergiast Cernavoda tuumaelektrijaamast ja see number peaks hakkama tõusma, sest kahe poolelioleva CANDU-6 tüüpi reaktori ehitust plaanitakse jätkata.

Lisaks uute reaktorite ehitamisele on koostöö tulemusena plaanis uuendada ka esimest reaktorit. 

Kahe ehitatava reaktori võimsus on 700 MW. Uued tuumareaktorid võiks praeguste plaanide järgi ehitusse minna 2024. aastal ning hakata elektrit tootma 2030. ja 2031. aastal. 

Slovakkia loodab vähendada sõltuvust välismaisest energiaimpordist

Mochovce tuumaelektrijaam asub Slovakkia pealinnast Bratislavast umbes 120 km ida pool. Valitsus soosib tuumaenergia kasutamist ning nii ehitatakse Mochovce jaama laiendusega juurde kaks Venemaal projekteeritud VVER-440/213 tuumareaktorit.

Mochovce tuumaelektrijaam asub Slovakkia pealinnast Bratislavast umbes 120 km ida pool.Foto: Shutterstock

Tuumajaama kolmas reaktor peaks alustama tööd veel sellel aastal ning neljas reaktorgi on kohe valmimas ning on valmis alustama tööd 2023. aastal.

Slovakkia annab sellega märkimisväärse panuse püüdmaks Euroopa Liidu seatud eesmärke kliimaneutraalsuse saavutamisel. Slovakkia valitsus on teatanud, et loodab järgmise kümnendi jooksul lisada riigi energiavarustusse lisaks tuumaenergiale ka rohkem päikese- ja tuuleenergia kaudu saadavat elektrienergiat.

Mochovce 3 ja 4 reaktori käitamine muudab oluliselt Slovakkia sõltuvust teiste riikide energiast. Pärast Mochovce 3 reaktori käivitamist võiks juba 2022. aastaks jõuda riik selleni, et suudavad ligi 9% oma energiat suunata ekspordiks.

Tuumaenergiat lisandub ka mujal maailmas

Lisaks Euroopale ehitavad reaktoreid nii suured kui väikesed riigid, nii naabrid kui kaugemad. Ühtekokku valmib lähiaastail 50 reaktorit 19 riigis, neist enamik Hiinas, Indias, Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides, aga ka Valgevenes, Koreas, USAs ja Suurbritannias. Käesoleva aasta sees lülitub võrku kaks reaktorit Hiinas ja üks Indias, 2022. aastal lülitub võrku veel kolm reaktorit Hiinas, kaks Indias, ning igas üks reaktor – Valgevenes, Soomes, Koreas, Pakistanis, Venemaal, Slovakkias ja USAs.

Soomes asuva Loviisa tuumajaamade võimsust tõsteti 18%.Foto: Shutterstock

Ka juba olemasolevaid jaamu uuendatakse ja nende võimsust suurendatakse – sel viisil lisandub USAS tootmisvõimsust 7500 MWe ehk umbes 20% koguvõimsusest. Šveitsi tuumajaamade võimsust suurendatakse ca 13%, Hispaanias 11%. Soome juba tõstis Olkiluoto võimsust 29% ja Loviisas 18%. Rootsi Oskarshamni 3. plokk sai võimsust juurde 21% ja Forsmark 2 lisandus 12%.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.