Fermi Energia tuumablogi

Talv on tulekul! Eesti energiaspetsialistid arutlevad, kas ja millist rohtu kosmiliste elektrihindade vastu on

Kõrged energiahinnad panevad talve lähenedes inimesed muretsema.Foto: Shutterstock

Börsipaketi valinud tarbijad on pidanud isegi suvel alla neelama meeletult kõrgeid elektrihindu, aga mis siis veel talvel saab? Näiteks kui juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse juba kuni 2,3 korda kallimat elektrit. Külmale perioodile vaatavad otsa Fermi Energia, Eesti Energia ja Eesti Gaasi spetsialistid ja arutavad, mida teha.

8. august: elektri keskmine börsihind küündis Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas võrreldes päev varasemaga kaks ja pool korda kõrgemale ehk 500,61 euroni megavatt-tunni eest. See on rekord, kuid spetsialistid hoiatavad, et talvel võime seda mõnel päeval isegi odavaks pidada. 

“Sel talvel ootavad meid vältimatult ees kõrged turuhinnad, mille negatiivset mõju võiks veidi leevendada riigi, loodetavasti mitte kaelamurdev pingutus mõistlikku hinnataset universaalteenuse abil alla tuues,” rääkis Fermi Energia spetsialist Marti Jeltsov.

Tema sõnul on selge, et järgnevad kuud on elektrit tarbivatele inimestele rasked, sest elektrit küll on võimalik toota piisavas mahus, kuid selle mahu juures ebamõistlike hindadega. “Elektrivarustust ilmselt piirama ei hakata, eeldusel, et ühendused naabritega peavad,” tõdes ta.

Jeltsoviga nõustuvad Eesti Gaasi kontserni turundusjuht Annela Maidla ja Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

“Peamine põhjus on energiakriis, mida süvendas Ukrainas toimuv sõda. Räägime eeskätt maagaasi defitsiidist Euroopas ja sellest tingitud väga kõrgest hinnatasemest (TTF, 180 eur/MWh – toim.),” selgitas Luts. See teeb maagaasist toodetud elektri hinnatasemeks ligi 400 eurot MWh kohta. 

Maidla lisas, et elektrihinna tõusu taga mitmed asjaolud: tooraine kallinemine, energiatarbimise kasv, nõudlus fossiilsete kütuste järele ning vähenev heitmekvootide pakkumine. “Kindlasti on tuleviku vaatest oluline täiendavate taastuvenergiavõimsuste (päike ja tuuleenergia – toim.) loomine ja laialdasem kasutuselevõtt,” sõnas Maidla.

Kasvav nõudlus kergitab talvist hinda

Fundamentaalselt kujuneb elektri hind nõudluse ja pakkumise vahekorra põhjal. Kahjuks on Jeltsovi sõnul talvel oodata tüüpilist nõudluse kasvu. “Seda kogu Euroopas ja eriti põhja pool, kuid pakkumiste poole peal ei ole näha, et soodsaid tootjaid kuskilt juurde tuleks. Ka olemasolevad kütused pigem lähevad üha enam hinda. Ja isegi kui hinnad on muutlikud, siis mitte odava ja kalli vahel, vaid kalli ja väga kalli taseme vahel,” rääkis Jeltsov.

Lutsu sõnul mängib hinnataseme juures rolli ka see, kui nõudluse katmiseks meie naaberriikides gaasijaamad tööle pannakse. Siis on ka elektri börsihind väga kõrge. Talvel on nõudlus elektri järele suurem ning fossiilkütustel töötavad jaamad ongi praegu lihtsalt väga kallid. “See ei tähenda, et ei pruugi olla perioode, kus Põhjamaade hüdroenergia ning tuuleenergia head olud ei võiks tuua ka madalama hinnaga tunde või päevi,” ütles Luts.

Võluvitsa pole, aga aitab tarbimise vähendamine

“Riigi toetused on ühiskonnale väga olulised, et talv üle elada. Samas tuleb tõsiselt mõelda, miks me sellises olukorras oleme ja kuidas me sellest minimaalsete negatiivsete “kõrvalnähtudega” välja saame,” pakkus Jeltsov välja võimalusi, kuidas kulusid kontrolli all hoida.

Olulist rolli hinnakujundusel mängib ka see, et puhast ja stabiilset elektritootmist napib ja samal ajal on kogu Euroopas tugev sõltuvus sõja tõttu kallinenud maagaasist.

Maidla hinnangul tasub analüüsida seni valitud elektripaketi ja -pakkuja sobivust ning küsida võrdlevaid pakkumisi, et leida lähtuvalt oma tarbimisest soodsaim lahendus. “Riik on kavandanud ka mitmeid toetusmeetmeid, ilmselt saavad ka need olema abiks kõrge hinnaga toimetulekuks,” lisas ta.

Lutsu sõnul on enamik Eesti Energia kliente hinnariski enda jaoks maandanud. Nende arve suurus sõltub ainult tarbitud elektri kogustest. “See tähendab, et 2/3 Eesti Energia koduklientidest on eelistanud fikseeritud hinnaga paketti,” selgitas Luts.

Õige aeg investeerida elektritootmisse

“Soovitaksin vähendada tarbimist nii palju kui võimalik ja mida pole võimalik, seda tarbida turuhinda jälgides. Täna ei ole tavatarbijal mitte midagi muud teha,” tõdes Jeltsov.

“Kui oleks rohkem tuule-, päikese, hüdro- või tuumajaamu, oleks ka hind madalam, sest turg ei vajaks sel juhul kallitel fossiilkütustel põhinevate jaamade toodangut,” lisas Luts.

Kiireid lahendusi või ühte võluvitsa ei ole. Energeetikas plaanitakse struktuurseid muutusi mitmeid aastaid, isegi kümnendeid. Kuid kava ja esimesed sammud tuleb teha juba täna, vastasel juhul oleme sama kehvas (tõenäoliselt tänasest isegi palju kehvemas) seisus ka kümne aasta pärast. Fermi Energia plaan on jõuda väikereaktoriga energiatootmisse 2031. aastal ning hinnasihiks klientidele on võetud ca 55€/MWh.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.