Fermi Energia tuumablogi

Tarneahel – tuumajaama nähtamatu osa, mille jaoks ei pea tegijaid kaugelt otsima

Tuumaenergeetika on seotud väga rangete ja põhjalike kvaliteedi- ja päritolunõuetega. Pildil auruturbiini jaoks mõeldud ruumFoto: Shutterstock

Eesti tööstussektoriga lähemalt tutvust tehes selgub, et paljud ettevõtted on valmis tootma Eesti väikereaktori jaoks vajalikke seadmeid ja komponente ning mitmed on seda juba teinud teiste maailma tuumaprojektide jaoks. Tuumaenergeetika on seotud väga rangete ja põhjalike kvaliteedi- ja päritolunõuetega, seega tuleb Eesti ettevõtjate tehtud pingutust kõigi vajalike lubade ja sertifikaatide saamiseks kõrgelt tunnustada, selgitab Fermi Energia tarneahela insener Anu Koppel.

“Tuumajaama tarneahela muudab teiste tööstussektoritega eriliseks tuumajaamade pikk eluiga, mis nõuab erilist tähelepanu komponentide hankimisel kogu eluea vältel,” räägib Koppel. “Mida lähemale komponent reaktorile ja selle ohutust tagavatele süsteemidele on, seda tähtsamaks muutub selle tootmise kvaliteet, ning paljud n.ö tavalised tootmisettevõtted pole tuumaenergeetikas nõutud ajakulukaks sertifitseerimise protsessiks lihtsalt valmis.”

Fermi Energia tarneahel insener Anu Koppel.Foto: Erakogu

Jaama õigeaegseks ehituseks ja hilisemaks tõrgeteta tööshoidmiseks on vaja toimivat tarneahelat. See tähendab, et tuumajaama operaator koos tuumajaamale teenuste ja toodete pakkujatega peavad tagama, et kõik kasutatavad komponendid on kvaliteetsed, kättesaadavad ja toodetud vastavalt ohutusklassifikatsioonidele ja nõuetele. 

Kuidas leida jaamale  kvaliteetseid komponente? 

Tarneahela planeerimise esimeses faasis uuritakse lähikonna ettevõtteid ja nende tootmis- ning kvaliteedi tagamise võimekusi erinevatele komponentidele ja osadele – näiteks veefiltrile. Jaama rajamisele lähemale jõudes selgitatakse välja täpsed tingimused, millele filter ja selle tootja vastama peavad ning küsitluste ja auditeerimise põhjal läbivad tootjad hindamise.

Näide võimalikust hankeprotsessist, mis rõhutab kvaliteedi tagamise ja kontrolli olulisust.Foto: IAEA, “The Nuclear Supply Chain Management Toolkit.”

Kui leitakse sobiv filtri tootja, siis tema omakorda peab kindlaks tegema, et vajalik filter toodetaks õige koostisega materjalist. Ja tootmisprotsess vastab samuti ettenähtud kvaliteedinõuetele. Kõik materjalid väiksemategi komponentide tootmise juures peavad olema dokumenteeritud – olulistel komponentidel toormaterjalini välja – ja seda ka kontrollitakse.

Kui veefiltrite, soojusvahetite ja mitmesuguste mahutite tootjaid võib leida ka Eestist, siis paratamatult tuleb mõned komponendid hankida rahvusvahelistelt pakkujatelt – näiteks mitusada tonni kaaluv reaktori surveanum, mida toodab maailmas ca kümmekond tootjat (väiksemate puhul on tootjaid rohkem). Suuri probleeme tootjate vähesus üldjuhul endaga kaasa ei too. “Pikkade ooteaegadega tuleb sellegipoolest arvestada,” toonitab Koppel. Reaktori surveanum on üks komponentidest, mis tellitakse ette juba mitu aastat enne jaama ehituse algust.

Jaama pikast elueast tingituna võib saada küsimuseks sobivate komponentide hankimine jaama pika tööaja vältel. “Aja jooksul võivad olla originaaltarnijad oma tegevuse lõpetanud, pankrotti läinud või muu tegevussuuna võtnud,” selgitab Koppel, mis tähendab, et operaatorid peavad koos tootjatega tegema pidevalt koostööd. Selliste olukordade vältimiseks muutub oluliseks eeltöö: oluline on hankida piisavalt turvavarusid ning planeerida protsesse. Kindlasti on abiks ka rahvusvahelised firmad, kellel on valdkondlik kogemus ning igapäevaselt probleemiga tegelevad.

Omamoodi katsumus on tarneahela planeerimisel ka võltsitud või kahtlased esemed. “Ilmnenud on nii kvaliteedikontrolli dokumentide võltsimist kui ka patenteeritud toodete järeletegemist,” selgitab Koppel. Nii on võtmekohaks ranged nõuded hankeprotsessidele ning tugevalt juurutatud ohutuskultuur, kus igast väiksemastki veast või kahtlusest kohe teada antakse. 

Kindlasti on väljakutse ka esimeste omalaadsete toodete ja uute tarnijatega seonduv, kes võivad näiteks dokumentatsioonis  pisiasjadega eksida – sel juhul ei saa pakutud toodet vastu võtta. “Kvaliteediprogrammide ja protsesside esmakordne rakendamine on tootjatele seni korduvalt probleeme põhjustanud. Tarnijate ettevalmistamine kvaliteedinõueteks, et nad saaksid aru mida neilt oodatakse ja kuidas nad nõuete täitmist tagama peavad, on ülioluline,” rõhutab Koppel.

Moodulreaktor, mida planeeritakse Eestisse ehitada.Foto: GE Hitachi

Võimalused koostööks Eesti ettevõtetega

Koppel näeb väga suuri võimalusi teha koostööd Eesti ettevõtetega. “Seda juba ainuüksi sellepärast, et tuumaelektrijaam koosneb väga paljudest erinevatest komponentidest, alustades soojusvahetitest ja mahutitest ning lõpetades pumpade ja elektrimootoritega,” tõi ta näiteks. 

Lisaks saab koostööd teha ka mitte nii tuumaspetsiifilistes valdkondades nagu geodeetiline mõõdistamine või testimis- ja kvaliteedikontroll. Teenustest on vajalikud ka valve ja seadmete hooldus. 

Eesti tootjatel on olemas palju kompetentsi, et osaleda tulevikus edukalt tuumajaama ehitus- ja arendusprotsessis. “Konservatiivselt arvestame, et esimese jaama puhul võiks Eesti tootjad ja teenusepakkujad moodustada umbes 30–40 protsenti tarneahelast,” märgib Koppel. Tema sõnul on ka kõik ettevõtted, kellega on sel teemal suheldud, näidanud üles suurt huvi ning ootavad, et saaks projektiga edasi liikuda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.