Tuumaekspert Philippe Monette: Tuumaenergia võiks tagada Eestile energiasõltumatuse

"Maailm peab pöörama selja fossiilsetele kütustele. Selleks on mitmeid alternatiive, kuid ma usun, et tuumaenergia on nendest kõige tõhusam," räägib rahvusvaheline tuumaekspert, Tractebeli uue tuumaenergia ja täiustatud tehnoloogia osakonna juhataja Philippe Monette.Foto: Shutterstock

Tuumaenergiast ja selle võimalustest rääkimine tekitab sageli inimestes põhjendamatut hirmu. Kas selle taga on tuumakatastroofiga seotud ajalugu, mis on nii mõndagi meist lähedalt puudutanud? Miks vajab maailm uut tuumaenergiat ning kas Eesti võiks mõelda tuumajaama rajamisele? Sellest rääkisime lähemalt rahvusvahelise tuumaeksperdi, Tractebeli uue tuumaenergia ja täiustatud tehnoloogia osakonna juhataja Philippe Monette’iga.

Miks vajab maailm täna uut tuumaenergiat?

Peamise põhjusena tooksin välja, et tuumaenergiat on vaja selleks, et vähendada energiatootmisest tekkivaid süsinikuheitmeid. 

Seni teame, et tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmiseks. Täna aga vaatame otsa võimalusele, et laiendada tuumaenergia kasutamist ka teistesse valdkondadesse, mille süsinikuheitmete hulka on täna keeruline vähendada. Nagu näiteks tööstused, mis vajavad oma tööks suurel hulgal energiat.

Maailm peab pöörama selja fossiilsetele kütustele. Selleks on mitmeid alternatiive, kuid ma usun, et tuumaenergia on nendest kõige tõhusam.

Kui rääkida täielikult taastuvast energiast, siis kahjuks ei suuda päikese- ja tuuleenergia toota järjepidevalt piisavas koguses energiat. See ei tähenda, et need energiaallikad tuleks üle parda visata. Taastuvenergia on kindlasti midagi, mida maailm vajab, kuid need ei ole sageli piisava tootlikkusega ning vajaksid seetõttu määratult suuri tuule- või päikesepaneelide parke.

Nii ongi minu meelest parim lahendus kasutada erinevaid lahendusi koos. Päikese-, tuule- ja tuumaenergiat ei tohiks vaadata kui omavahel võitlevaid lahendusi vaid pigem üksteist täiendavaid. Tõeliseks vastaseks on täna siiski fossiilsed kütused – süsi, põlevkivi ja gaas.

Tractebeli uue tuumaenergia ja täiustatud tehnoloogia osakonna juhataja Philippe Monette.Foto: Fermi Energia

Miks kardavad inimesed tuumaenergiat?

Ma arvan, et hirmu süvendab eelkõige teadmiste vähesus. Kui vaatame ajalukku, siis esimest korda kasutati tuumaahelreaktsiooni tuumarelvade juures, mis arusaadavalt loob inimestes esmalt hirmutunde.

Ja muidugi on üheks põhjuseks üldine hirm radioaktiivsuse ees. See pole nagu tulekahju või üleujutus, mida sa saad näha või tunda ning seetõttu tundubki see hirmuäratav.

Inimesed ei mõtle igapäevaselt sellele, et käies haiglas näiteks röntgenpilti tegemas, saab inimene samuti radioaktiivsust. See ei tekita hirmu, kuna see kõik leiab aset haiglas arstide valve all, keda me üldjuhul usaldame. Seetõttu me ka ei karda sellist radioaktiivsust.

Radioaktiivsus tuleb panna perspektiivi. Kui mõtleme Jaapanis Fukushimas juhtunud õnnetusele, siis seal ei ole tegelikkuses ühtegi, või leiame äärmisel juhul ühe vähki haigestumise juhtumi, mille otseseks põhjuseks võib tuua liiga kõrge radioaktiivsuse. Aga kui mõelda, kui palju vähidiagnoose põhjustab näiteks suitsetamine, siis ei ole ju siin üldse mingisugust võrreldavat momenti.

Kõige olulisem on jagada inimestele rohkem informatsiooni, et inimesed oleksid teadlikumad ning suudaksid eristada fakte emotsiooniderohketest arvamustest.

Kui oluline on väikeste moodulreaktorite rajamine?

See oleneb kõik sellest, kui oluline on meie jaoks kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamine. Moodulreaktorite rajamine üksi ei suuda tagada süsinikneutraalsust, kuid see on üks oluline segment. 

Tuumaenergia võiks olla üks võimalusi, kuidas vähendada ka transporditööstuses või põllumajanduses tekkivaid süsinikuheitmeid. Aina rohkem vaatab ka näiteks meretransport selle poole, et kasutada enda tööks tuumaenergiat. 

Kas nii väike riik nagu Eesti saab hakkama tuumajaamade haldamisega?

Tuumajaama rajamine on väga mitmetahuline ülesanne. Ühe külje pealt mängib infrastruktuur väga olulist rolli, kuid me oleme töötanud selle nimel, et luua ehituslikult lihtsamaid tuumareaktoreid, mis oleksid kulutõhusamad ning lihtsamad ehitada ning millel oleks kergem jälgida turvanõudeid. See aga on üldine teadmine, mitte kuidagi konkreetselt Eestiga seotud.

Kui rääkida lähemalt Eestist, siis Eesti on on küll väike riik, kuid riigi väiksus loob võimaluse võtta vastu otsuseid, mis hõlmavad endas väga suurt osa elanikkonnast. See on kõige suurem pluss, mis väikeriigil olla saab.

Võtame näiteks Sloveenia, kus on tänaseks juba enam kui 40 aastat tuumaenergiat toodetud ning see ilmestab hästi seda, kuidas väikeriik saab väga edukalt tuumaenergiat toota ja kasutada.

Miks võiks Eesti tuumareaktoreid rajada?

Eesti on kasutanud aastaid põlevkivi energiatootmiseks. Ja see peab pikas plaanis lõppema, et täita kliimaneutraalsuse eesmärke ning meil oleks ka tulevikus maailm, kus meie lapsed saaksid elada.

Teine oluline aspekt on energiasõltumatus. Tuumaenergia tootmist saab sisse ja välja lülitada vastavalt vajadusele. Eestisse tasub ehitada tuumareaktoreid, et hoida paremat tasakaalu Euroopa energiavõrgus ja eriti Kirde-Euroopa regioonis, kus energiakasutamine kõigub aasta jooksul päris palju. 

Kuhu võiks Eesti tuumajaama rajada?

Ma olen Eesti võimalusi uurinud ning tehniliselt on siin mitmeid häid kohti, kuhu saaks tuumajaamu rajada. Samas tuleb arvesse võtta erinevaid piiranguid, eriti rannikualadel, mis on looduskaitse all. 

Tuumajaama rajamise juures on oluline, et oleks jahutuseks mõeldud vesi kättesaadav. Iga energiat tootev tehas vajab jahutamiseks vett. Nii on üheks heaks võimalikuks asukohaks Ida-Virumaa, kus on ka tänane põlevkivitööstus. 

Eestis on juba geoloogiliselt väga hea ja stabiilne pinnas, kus ei ole võimalusi ohtudeks. Võimalikke asukohti uurides pöörame väga palju tähelepanu ohutusele, et see tuumajaam oleks ohutu nii keskkonnale kui ka seal ümber elavatele inimestele. Siin tuleb arvesse võtta väga palju erinevaid aspekte, kas pinnas on piisavalt hea ehitamiseks, mõeldes tulevikule, siis kas see koht peab vastu ka arvatavale mereveetaseme üldisele tõusule jne. Need on kõik küsimused, millega peab asukohta otsides arvestama ning Ida-Virumaa on üks selliseid kohti.

Mis on Eesti peamised väljakutsed tuumajaama ehitamisel?

Kõige suurem väljakutse on Eesti jaoks see, et tuleb alustada täiesti nullist ning hakata rajama vastavat taristut, lisaks et oleksid tagatud  turvameetmed ning teadus- ja arendustegevus, tuumaenergia seadusandlus ja muud regulatsioonid oleksid olemas. 

Oluline on teada, et ühtpidi peab hoidma asjad kõik väga turvalised ning reglementeeritud, kuid teisest küljest tuleb hoida asjad võimalikult lihtsad. Tuumaenergia on rohkem kui lihtsalt erinevad piirangud, see pakub alternatiivseid energia tootmise võimalusi ning loob ka inimestele juurde töökohti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.