Viinamarjaistandused Põhjamaades – kuidas mõjutab tuumajaam elavat loodust meie ümber?

Olkiluoto tuumajaam.Foto: Wikimedia/ Teollisuuden Voima Oy

“Tuumajaamas eralduvat soojust saab kasutada nii kaugkütteks kui ka näiteks põllumajanduse ja kalakasvatuse edendamiseks,” tutvustab Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako ja toob näiteks Soomet. Olkiluoto tuumajaama juures on katseväljak, kus kasvatatakse viinamarju, ning tulevikus võiks mõelda sinna maailma põhjapoolseima viinamarjaistanduse rajamisele. Kuidas tuumajaam veel loodust muudab ja mis kasu me sellest saame?

Jahutusvesi võimaldab kaluritele pikemat püügihooaega

“Vaatamata sellele, et jääksoojust kasutatakse mitmel otstarbel ära, võib siiski jahutusvee näol eriti talvel merre jõuda looduslikust foonist soojem vesi, mis on samas täiesti puhas ja pole radioaktiivne.” selgitab Revjako. Tema sõnul on negatiivsete mõjude vältimiseks ette nähtud ka leevendusmeetmed: veekogu peab olema piisavalt suur ja jahutusvesi suunatakse väga kaugele ja sügavale, et vältida selle liigset mõju vee-elustikule. 

Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako.Foto: Fermi Energia

Jahutusvee suunamisel veekogusse võib sõltuvalt veekogust ja seal elutsevatest kaladest olla nii positiivne kui negatiivne mõju. Revjako sõnul võimaldab see kaluritel talveperioodil pikemalt kalastada, suvel aga võib tekkida eutrofeerumise oht, samuti võivad vee temperatuuri tõusu tagajärjel külmaveekalad, nagu näiteks lõhe, senisest elupaigast lahkuda. Seetõttu tuleb soovimatute mõjude vältimiseks eelnevalt hoolikalt uurida vee väljalasuks sobivat asukohta.

“Samas pakub sooja jahutusvee teadlik juhtimine ka mitmeid positiivseid võimalusi: sadamate jäävabana hoidmine ja kala- või vähikasvatuse edendamine ning viinamarjaistanduste rajamine. Need on vaid mõned näited,” märgib ta.

Revjako sõnul tekib tuumajaamade ümbrusesse lisaks põllumajanduse elavdamisele ka võimalus rajada suure energiavajadusega tööstuseid, kes saavad jääksoojust kasutada tootmisprotsessides.

Mesikäppadele ja -lindudele sama ohutu kui inimestele

“Tuumajaam ei ole loomadele, lindudele ega taimedele kuidagi ohtlikum kui inimestele,” toonitab Fermi Energia keskkonnajuht. Tema sõnul tegeletakse tuumajaama puhul mitmes etapis inimeste, floora ja fauna nii negatiivsete kui positiivsete mõjude uurimisega. 

Esimeses etapis viiakse läbi asukoha uuringud, mis välistavad tundliku keskkonnamõjuga alad: kaitsealad, kaitsealused liigid, geoloogiliste rikete vööndid, üleujutatavad alad jne. “Järgmises etapis toimub väga põhjalik keskkonnamõjude hindamine ja kui selle käigus peaks midagi ilmnema, siis töötatakse välja täiendavad kaitsemeetmed või nende puudumisel otsitakse uus koht,” selgitab Revjako.

Ka kõik radioaktiivsed jäätmed isoleeritakse keskkonnast vastavalt väga hästi reguleeritud ja kontrollitud jäätmekäitluse nõuetele. “Igale jäätmeliigile on kehtestatud väga karmid pakendamise ja käitlemise nõuded, mis välistavad nende kokkupuute floora ja faunaga,” lisab Revjako.

Näiteks Rootsis suletakse madala radioaktiivsusega jäägid merekonteinerisse.Foto: Fermi Energia

Lõppladestuses isoleeritakse jäätmed nii, et neil puudub kontakt loodusega ning edaspidi toimub ladestu pidev seire ja hooldus. “Lõppladestus kujutab endast keskkonnale mõju teatud maa-ala hõivamisega, kuid kuna jäätmete kogus on väike, siis jääb see võrreldes päikesepaneelide või tuuleparkidega tagasihoidlikuks,” märgib Fermi Energia keskkonnajuht.

Tuumajaamast saasteaineid õhku ei lenda

Igal tegevusel on mõju loodusele – nii ka tuumaenergial. Revjako toob näite, et võrreldes teiste energia tootmise tehnoloogiatega on tuumaenergia näol tegemist äärmiselt energiatiheda kütusega, millest saab kätte tuhandetes kordades rohkem energiat kui põlevkivist või mõnest teisest kütusest. Tänu suurele energiatihedusele tekib väga vähe jääke, mida oleks vaja pidevalt jaamast välja transportida. See omakorda vähendab märkimisväärselt mõju keskkonnale.

Umbes ühe tolli suurune uraanipellet suudab toota sama palju energiat kui üks tonn kivisütt.Foto: Fermi Energia

Revjako sõnul tasub toonitada, tuumajaamast ei toimu sarnaselt fosiilkütuste põletamisele saasteainete nagu lämmastikühendite, tolmu ja vääveldioksiidi lendumist atmosfääri. “Tuumajaamast ei toimugi mingisugust saasteainete lendumist ja selle mõju õhu kvaliteedile on võrreeldes fossiilkütustega kindlasti positiivne,” lisab ta.

Väikereaktor mahuks ära Ülemiste keskuse parklasse

Tuumajaama kasuks räägib tema kompaktsus ning sel puuduvad ka tuulegeneraatoritele omased kõrged liikuvad osad, mis linde ja loomi häiriks või oleks neile ohtlik.

1000 MW võimsusega tuumajaamale vastava aastase elektrienergia koguse tootmiseks vajalik maapinna suurus päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite korral.Foto: Fermi Energia

Tänu sellele, et tuumaenergia on nii energiatihe ja tuumajaamad väga efektiivsed, piisabki Revjako sõnul väikesest kogusest kütusest ja mõistliku suurusega maa-alast, et rahuldada energiavajadus samas mahus võrreldes teiste energia tootmise tehnoloogiatega. 

“Näiteks tekib Fermi Energia planeeritavas 300 MW väikereaktoris tuhandetes kordades vähem jäätmeid kui fossiilkütuste põletamisel. Ja veel, üks väikereaktor mahuks ära Ülemiste keskuse parklasse – tuuleenergia puhul läheks tarvis aga 100 korda suuremat maa ala,” selgitab Revjako.

Tema sõnul võib öelda, et tuumaenergia saab väga edukalt looduse kõrval eksisteerida. “Sel on nagu igal teiselgi tegevusel loodusele mõjusid, aga kliimaneutraalsust arvestades on see kahtlemata üks puhtamaid ja efektiivsemaid viise energia tootmiseks.” lisab Revjako.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.