Makeitneutrali blogi

5 nippi, kuidas hoida oma digitaalset jalajälge võimalikult väiksena

Foto: Shutterstock

Kas oled mõelnud, kui suur võib olla sinu digitaalne jalajälg? Või millest see üldse tekib?

Kui palju on sul telefonis rakendusi, mida sa ei kasuta? Või vanu suurte manustega e-kirju, mida sa isegi ei mäleta? Igal rakendusel, üles laetaval failil või e-kirjal on oma hind ja negatiivne mõju keskkonnale, sest kuskil tuleb kõiki neid andmeid ju säilitada.

Ja see kõik kulutab üha rohkem energiat. 

Me elame veebis

Suur osa meie igapäevastest toimetustest on veebipõhised: suhtlus, töö tegemine ja meelelahutus käib interneti vahendusel. 

Iga otsing, vaadatud või saadetud video, pilveteenus või e-kiri kulutab tegelikult energiat ja suurendab meie süsinikujalajälge.

Kas see tähendab, et peame oma veebiharjumusi koomale tõmbama?

Õnneks ei pea, küll aga saab oma tegemisi teha nii, et CO2 jalajälg oleks võimalikult väike.

Mitu äppi sul telefonis on?

Nutitelefonide kasutamine toodab aastas 125 megatonni CO2 ja suur osa sellest moodustavad telefoni laetud rakendused.

Sa tõenäoliselt ei kasuta kõiki rakendusi, mis sul telefonis on, aga kõik rakendused kasutavad energiat.

Äppidel on küljes tracker’id, mis analüüsivad sinu kui kasutaja tegevust ja töötlevad sinu andmeid. Ligi pooltel äppidel on küljes vähemalt viis tracker’it, mis kõik suurendavad CO2 jalajälge.

Kusjuures, 50 protsenti äppidest kasutab ka pärast sulgemist kasutaja andmeid edasi. Kõige energiakulukamad äpid vähendavad telefoni akut kuni kolm tundi.

Seega, kui äkitselt tundub, et telefoni aku saab liiga kiiresti tühjaks, vaata enne uue telefoni ostmist üle oma äpid.

Kustuta üleliigsed ja kasutuna seisvad äpid.

Hoia oma failid ja fotod korras

Ära hoia telefonis, arvutis ega pilves pilte, mida sa tegelikult ei kasuta või millel puudub eriline tähendus või väärtus. 

Iga foto, video ja fail, mis laetakse üles pilvekeskkonda, kulutab elektrit ja tekitab CO2. 

Pilveplatvormi laetud failid kulutavad globaalselt kokku rohkem elektrit kui terve Saksamaa kokku

Seepärast tasub oma fotosid ja videoid nii telefonis kui pilves regulaarselt sorteerida. Sageli on inimestel ühes albumis 25 erinevat pilti samast asjast, inimesest või lemmikloomast, millest tegelikult jagatakse või laetakse üles heal juhul üks. Ülejäänud pildid võib kustutada.

Kui pilte ikkagi kustutada ei raatsi, on hea mõte nad lihtsalt välisele kõvakettale või mälupulgale laadida. 

Ära kasuta video-striimingut taustamüraks

Internetist videote vaatamine tekitab aastas 300 miljonit tonni CO2. Elektrit kulutab nii nutitelefon, tahvelarvuti või tavaline arvuti, millest videot vaadatakse, aga ka server ja võrk, mis videoid jagab.

Eriline kombo on see, kui panna video mängima arvutist ja suunata see edasi omakorda telekasse. 

Netflixi enda andmetel kulub neil aastas 451 000 megavatti-tundi elektrit, millest jätkuks lausa 37 000 majapidamisele. 

Teleri saatel magama jäämine on kallis lõbu.

Videotest, sarjadest ja filmidest loobuma ei pea, aga kindlasti ei tasu neid kasutada niisama taustamürana. Iseenda tervise huvides ei tohiks video-taustamüra kasutada ka õhtul uinumiseks.

Kui vaikus kriibib kõrva, võib käima panna näiteks Spotify, mis on oluliselt energiasäästlikum platvorm.

Kasuta võimalusel Wi-Fit, mitte andmeside

Lülita andmeside välja ja kasuta kodus või teistes turvalistes võrkudes Wi-Fit. See on kaks ühes võit: säästad loodust ja hoiad raha kokku

Oleme harjunud, et sõbrad-tuttavad on enamiku ajast online ja reageerivad meie sõnumitele mõne minutiga. Sellel on aga oma hind.

Andmeside kasutab telefonis kaks korda rohkem energiat kui Wi-Fi ning kuna see on inimestel sageli pidevalt sees, kulutab see ka seadme akut. 

Andmeside ei pea olema sees öösel või ajal, mil sa seda ei kasuta (näiteks koolitunnis, tööülesannete kõrval või trennis).

Saada vähem e-kirju ja loobu uudiskirjadest

E-kirjadega on see häda, et need salvestatakse lisaks meie postkastile ka suurtesse serveritesse, mis kulutavad tohutult elektrit

Seepärast tuleb oma postkast korras hoida: kustuta ära vanad kirjad, spämm, pakkumised ja kõik muu, mida sul vaja ei lähe.

Suurte manuste asemel võiks aga kasutada linke ning ürita mitte kasutada kirjavahetust chat’ina. 

Ära hoia postkastis alles kirju, mida sa enam kunagi uuesti ei loe.

Loe digi- ja süsinikujalajälje vähendamise kohta lähemalt Makeitneutrali kodulehelt ja anna oma panus elu, metsade ja looduse säilitamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.