Makeitneutrali blogi

Biolagunev või ümbertöödeldav: kumma pakendi CO2 jalajälg on väiksem?

Foto: Shutterstock

Inimkond toodab ühe aastaga kuni 400 miljonit tonni plast-prügi ning teadlased ennustavad, et praeguse tempo jätkudes tekitavad inimesed 2030. aastaks 600 miljonit tonni aastas.

Probleem on selles, et enamik pakendiprügist ei ole biolagunev, mis tähendab, et see jääb lihtsalt loodusesse seisma. Teine probleem on see, et kuni 50 protsenti meie toodetud pakenditest on juba tootmise hetkel mõeldudki vaid ühekordseks kasutamiseks.

See on tohutu ressursi raiskamine ja koorem elukeskkonnale.

Mida teha, et me lõpuks oma enda prügi sisse ära ei upuks?

Täiesti kasutuskõlblik materjal jõuab prügimäele

Pakendeid saab sõltuvalt materjalist enne ära viskamist üsna mitu korda ümber töödelda. Näiteks plasti saab ümber töödelda 2-3 korda, paberit ja pappi aga 1-2 korda. 

Metalli ja klaasi saab aga lõpmatuseni taaskasutada.

Kui 50 protsenti praegu toodetud plastpakenditest võiks pärast esmakordset kasutust minna veel uuele ringile, siis loogiline samm oleks see ära viskamise asemel lihtsalt ümber töödelda ja uuesti kasutusse lasta. 

Olemasoleva uuesti kasutamine vähendaks pakendite tootmisel tekkivat CO2 jalajälge kuni 60 protsenti. Pakendite ümber töötlemiseks kulub tervenisti 64 protsenti vähem ressursse kui nullist uue valmistamiseks.

Näiteks kulub ühekordsete pakendite tootmiseks 80 protsenti rohkem vett kui kuluks nende ümbertöötlemiseks. 

Samuti on ümbertöötlemine hea viis vähendada järjest kuhjuvate jäätmete hulka: taaskasutus tõmbaks meie prügi tootmist 86 protsendi jagu koomale.

Biolagunev on suhteline termin

Teine viis vähendada jäätmete kuhjumist ja keskkonnakahju on kasutada biolagunevaid pakendeid. See tähendab, et pakend on materjalist, mille bakterid ja seened ajapikku ära hävitavad.

Pakendite lagunemisprotsessi pikkus võib aga olla väga erinev. Kui tavalisest plastist PET-pudelid säilivad looduses kuni 450 aastat, siis biolaguneval kilekotil kulub täielikuks lagunemiseks paar kuud kuni kaks aastat.

Ka biolagunev plast eritab lagunemise käigus loodusele kahjulikku mikroplasti.

Seda muidugi juhul, kui kilekott on lagunemiseks soodsas keskkonnas. Ookeanis või mõnes muus veekogus biolagunevad kilekotid ei lagune. 

Probleem on selles, et biolagunev plast muutub lagunemisprotsessi käigus väiksemateks osadeks, mille täielik hävimine võtab omakorda palju aega. Teine mure on see, et biolagunevad pakendid võivad toota lagunemisprotsessi käigus kasvuhoonegaase.

Muidugi on parem kõdunema visata biolagunev pakend kui täiesti tavaline plastpudel, sest viimasel juhul on selle eluiga looduses mitu sajandit.

Biolaguneval üldjuhul vaid paar aastat.

Kumb on parem?

Lühike vastus on, et nii biolagunevad pakendid kui tavaliste pakendite taaskasutamine on parem kui mitte midagi.

Pikk vastus on veidi keerulisem.

Biolagunevate materjalide peamine kitsaskoht on see, et nende tootmiseks kulub omajagu ressursse. Teadlaste hinnangul on näiteks bioplasti CO2 jalajälg vaid natuke väiksem kui tavalise plasti puhul.

Kui need on samuti mõeldud ühekordseks kasutamiseks, on nende CO2 jalajälg ikkagi suur. Biolaguneva karbi jaoks kasutatakse põllumaad, mille harimine ja saagi materjaliks töötlemine on kulukas protsess.

Keskkonna seisukohast on halb ka see, et kuna saaki ei kasvatata toiduks, tohib põllul kasutada mürgisemaid taimekaitsevahendeid, mis mõjutavad kogu looduskeskkonda.

Kõik prügi sorteerima

Lõpuks on mõistlik ikka ära kasutada juba olemasolevad ressursid ja suunata võimalikult suur osa neist taaskasutusse.

Niisiis tuleks tootjatel eelistada materjale, mida saab kasutada mitu korda ning teha pakendite sorteerimine tarbijale võimalikult mugavaks, et taaskasutatav pakend ei lõpetaks pingutuste kiuste olmeprügis.

Oma prügi eest vastutab igaüks ise.

Selleks tuleb inimestel harjuda sellega, et kogu majapidamises tekkiv prügi tuleb sorteerida ja toimetada eri konteineritesse. Juhendid prügi sorteerimiseks leiab siit

Teine samm on harjuda sellega, et peaksime tarbima vähem pakendeid.

Mitmed toidukohad pakuvad võimalust kasutada korduvkasutatavaid toidunõusid või topse ja paljud poed on hakanud pakkuma võimalust teha oma ostud pakendivabalt.

Võta lihtsalt oma tops, purk või kotike kodust kaasa.

Muidugi tasub poest võtta tavalise kilekoti asemel vajadusel ikkagi biolagunev, aga miks siis juba mitte kasutada hoopis kangast poekotti, mida ei pea pärast paari kasutuskorda ära viskama?

Eesti cleantech idufirma Makeitneutrali kodulehelt leiab samuti palju põnevat infot CO2 jalajälje vähendamise kohta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.