20. mail toimub Kloogal istutuspäev, mille käigus pannakse mulda esimesed 25 000 Makeitneutrali ja klientide koostöös kogutud puud. Kokku on plaanis sel kevadel Eestis maha istutada 100 000 uut puud.

Kas Eesti saab sel moel hoopis metsi juurde ja mis saab istutatud puudest 10-20 aasta pärast? Makeitneutrali projektijuht Kai Kuusik-Greenbaum rääkis kõigest lähemalt.

Save the date

Ürituse ajendiks on kindel soov hoida Eesti metsi ja anda oma panus nende säilimisse. Kui metsad ei jõua enam inimese tarbimisharjumustega sammu pidada, tuleb probleemile vastu minna kõik koos nii Eestis kui kogu maailmas, sest ühe-kahe ettevõtte panusest jääb maailma metsade päästmisel väheks.

Sellepärast on oluline, et Eestis oleks võimalikult palju metsapositiivseid ettevõtteid, kelle ühine panus tooks kaasa suurema muutuse.

15 250 puu istutamisele oodatakse appi umbes sadakond aktiivset inimest erinevatest ettevõtetest ja Makeitneutrali koostööpartneritest. “See on tore viis, kuidas veeta heade kolleegidega üks aktiivne ja metsapositiivne päev,” rääkis Kuusik-Greenbaum. 

Päevast pole puudu ka võistlusmoment: ettevõtted saavad omavahel jõudu katsuda, kes on kõige usinam rohenäpp ja jõuab kõige rohkem istutada. Selleks loodi spetsiaalne äpp, kus saab liituda väljakutsega. Meeskonnaliikmed jagavad omavahel ülesanded ära, kes kannab istikuid, kaevab augu ja pildistab üles iga istutatud puu.

Istutuspäev algab kell 10.30 ja kestab umbes kolm tundi ja oodatud on umbes 50 meeskonda. Kohale on oodata keskkonna-entusiastidest suunamudijad ja fotograafid.

Kui puud on istutatud ja võitja teada, ootab ees väike olemine hea seltskonna ja kehakinnitusega. 

Kust need puud tulevad?

Makeitneutral hoolitseb selle eest, et iga ettevõte, keda ei jäta Eesti metsad ja keskkond külmaks, saaks äri teha nii et tellimused ja teenused liiguksid klientideni võimalikult kliimasõbralikult.

Makeitneutrali abiga pakuvad ettevõtted oma klientidele võimalust lasta istutada iga ostu või tellimuse kohta Eesti metsa juurde üks puu ja neutraliseerida nii tarbimisega kaasnev CO2 jalajälg. Puid on kõikide koostööpartnerite abiga kokku kogutud juba piisavalt, et kevade lõpuks saab maha istutatud 100 000 uut puud.

Uus mets, mitte puupõld

Makeitneutral on ostnud Kuusalu valda 12-hektarilise maalapi, kuhu istutatakse esimesed 15 250 puud. Praegu kasvab osaliselt territooriumil mitmeaastane võsa, mis on Kuusik-Greenbaumi kinnitusel uue metsa istutamiseks hea algus. “Esialgu istutame täis kuus hektarit maad, mis teebki kokku 15 250 taime,” rääkis Kuusik-Greenbaum. 

Makeitneutral teeb koostööd erinevate kasvatajate ja spetsialistidega, kes teevad kindlaks, mis seisus on mullastik ja millised taimed sinna kõige paremini kasvama sobivad. Nõu ja näpunäiteid maa ja mulla ettevalmistamiseks jagas teiste seas ka Eesti Maaülikooli metsandusteadlane Andres Jäärats.

Mais istutatakse maha kuused ja sügisel toimuva järelistutuse käigus kuuskede vahele ka kased. “Me ei taha luua puupõldu, kus kasvab ainult üks liik ja mingit elukooslust ega liigirikkust tekkida ei saa,” selgitas Kuusik-Greenbaum. “Tahame luua väheväärtuslikust põllumaast uue segametsa, kuhu asuksid elama ka kõiksugu loomad, linnud ja taimed.”

Selleks, et maandada erinevaid riske, on oluline teha uuele metsatukale korraliku ettevalmistuse kõrval ka järelhooldus. “Esimestel aastatel pärast istutamist on väga oluline jälgida, et uued taimed ei upuks ümbritseva heina sisse ega kuivaks ära,” selgitas Kuusik-Greenbaum. “Õnneks on meie valitud maatükk hea ja niiskemapoolne ning kuivamise ohtu spetsialistide hinnangul ei teki.”

Kui siiski juhtub, et mõni taim vastu ei pea, istutab Makeitneutral selle asemele uue. 

Millal hakkab uus mets CO2 siduma?

Teadlaste hinnangul on andmed noorte metsade CO2 sidumisvõime kohta praeguseks pisut aegunud ja ülemäära pessimistlikud. “Uus mets hakkab CO2 tegelikult siduma ikka enne 15-20 aastat,” kinnitas Kuusik-Greenbaum. “Kauem võtab aga aega liigirikkuse ja tervikliku ökosüsteemi tekkimine. See on ühtlasi ka üks põhjus, miks oleme lubanud, et mets jääb meie maale püsti aastakümneteks ega lähe 20-30 aasta pärast raiumisele.”

Kõik puud saavad istutamise järel unikaalse jälje ning kantakse ühes koordinaatidega metsadigitaliseerimise platvormile, et puu tellinud inimesed saaksid puu käekäigul silma peal hoida. “Mingit varjatud rohepesu me ei tee ja kõik puud digitaliseeritakse ja kogu info puu elutsüklist läheb plokiahelasse,” selgitas Kuusik-Greenbaum. 

Hetkel on Makeitneutralil broneeringus 2 miljonit taime, mis ootavad mulda istutamist. Soovid anda oma panuse? Anna meile teada.