Maailma kiirtoidusektor on lõpmata suur ja lai – restorane on palju ja nõudlust jagub, sest kellele ei meeldiks vahel burgerit süüa.

Kas teadsid aga, et rämpstoidu tarbimine ei kahjusta mitte ainult sinu tervist, vaid mõjutab oluliselt ka meid ümbritsevat keskkonda?

Eriti märkimisväärse jalajälje jätavad maha just suured ketid nagu Mcdonalds, Burger King või KFC.

Seepärast tasub oma toitumisharjumused kriitilise pilguga üle vaadata ja suurendada nende toitude osakaalu, mis hoiavad tervist ja säästavad keskkonda. 

Kiirtoidu tootmine kurnab niigi kehvas seisus loodusvarasid

Kõige suurem probleem kiirtoidu tootmise juures on see, et teekond elus loomast burgerini on pikk ja kulukas.

Liha- ja piimatootmisettevõtted vajavad loomade kasvatamiseks rohkelt maaressurssi, mistõttu võetakse maha suur hulk metsa ning teine löök loodusele on veevarude kurnamine. Liha- ja piimatööstuse kasutuses on tervenisti 10 protsenti ülemaailmsetest joogiveevarudest.

Kolmas ja suurim mure on seotud aga hoopis heitgaasidega.

Ennustatakse, et põllumajanduse heitekogused (sh liha- ja piimatootmise metaaniheited) moodustavad 2050. aastaks 70 protsenti maksimaalsest lubatud kasvuhoonegaaside hulgast, aga sellest hoolimata ei ole loomakasvatusettevõtted pakkunud välja heitekoguste vähendamiseks seni ühtegi asjalikku plaani. 

Probleemi tuum on aga tarbija hea isu.

Kiirtoit läheb inimestele väga hästi peale ning tarbimise vähenemist või veel vähem lõppu ei paista kuskilt.

Pea 570 miljonit farmi üle kogu maailma toodavad ühe aastaga 5 miljardi tonni jagu toitu, pakkudes 20 triljoni kilokalori väärtuses energiat ligi 8 miljardile inimesele. 

See ei ole keskkonnale naljaasi – kiirtoidu tootmise protsess tekitab üle 14 miljardi tonni süsinikdioksiidi (CO2), mis moodustab üle veerandi inimese toodetud kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Üheainsa burgeri valmistamisel eraldub atmosfääri keskmiselt 3.5 kilogrammi süsinikdioksiidi. 

Kiirtoiduketid jätavad endast maha miljoneid tonne jäätmeid

Tarbija ja ettevõtte elu on tänu kaasaegsetele pakendamismeetoditele lihtsam, sest toit säilib uutes pakendites kauem, aga mis kiirtoidusektori jäätmetega tehakse?

Põhimõtteliselt mitte midagi.

Rämpstoidu pakkimiseks kasutatud pakendid tekitavad igal aastal miljonites tonnides paber- ja plastjäätmeid, aga ometi ei ole enamik kiirtoidupakkujaid astunud ühtegi sammu ringmajanduse suunas, ning jäätmed, mis võiksid saada uue elu, jäävad kasutult seisma.

Näiteks kasutab McDonald’s igal aastal tuhandeid tonne mitte-taaskasutatavaid pakendeid, millest suurem osa risustab lõpuks meie tänavaid või kuhjub prügilatesse.  

Aga mida siis teha?

Hea uudis on see, et teadlased ja keskkonnaaktivistid ei anna hirmsatest numbritest ja ennustustest hoolimata alla ning töö olukorra parandamise nimel käib täiskäigul edasi.

Minnesota ja Oxfordi ülikoolide paari aasta tagusest uuringust selgus näiteks, et tervisliku toitumise positiivne mõju kandub üle ka keskkonda. 

Seepärast on üks viis looduse ja elurikkuse säilitamiseks tervislike eluviiside promomine.

Sama meelt on ka ÜRO, mis soovitab meil kõigil süüa rohkem taimset toitu, et vähendada kõiksugu raskete haiguste riski ning piirata kliimamuutuste süvenemist.

Kusjuures, muutus ei pea olema üldse suur…

Kui üks inimene sööks ühel päeval nädalas vaid taimset toitu, säästaks ta aastas ligi 5000 liitrit vett ja pea kolm ruutmeetrit metsa. 

Kõlab nagu võit: oled ise tervem ja ka tulevased põlved saavad metsas jalutada.

Toitumise kõrval tasub jälgida ka seda, milliste ettevõtete tooteid tarbida ja kui suur on ühe või teise tootja tekitatud keskkonnajalajälg.

Tahad säästliku tootmise ja tarbimise kohta rohkem infot? Loe sellest lähemalt Eesti cleantech idufirma Makeitneutrali kodulehelt.