Makeitneutrali blogi

Miks on Eesti inimese CO2 jalajälg üks Euroopa suuremaid?

Eesti põlevkivitööstus moodustab tervelt 70 protsenti Eesti CO2 jalajäljest.Foto: Shutterstock

Keskkonna ja rohepöörde teemadel arutledes on kõik ilmselt ühes või teises sõnastuses kuulnud mõtet, et las suurriigid muretsevad, väiksed riigid nagu Eesti niikuinii midagi ei mõjuta. Ometi on Eesti süsinikujalajälg märksa suurem kui nii mõnelgi suuremal riigil.

Venemaa, Liibüa ja Iraan on Maailmapanga statistika andmetel kõik väiksema CO2 jalajäljega kui Eesti.

Jah, päriselt.

Mis asi on CO2 jalajälg?

Süsinikujalajäljeks nimetatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis tekib inimese, riigi, tööstusharu või piirkonna tegevuse tagajärjel. CO2 jalajälg on hea viis hinnata seda, kui suur on ühe või teise tegevuse mõju keskkonnale.

Riikide võrdluses mängib suurimat rolli energeetika sektor, aga ka transport, toitumine ja inimeste igapäevased harjumused ja eelistused.

Eesti inimene tekitab ühes aastas ligi 15 tonni CO2.

Inimtekkelised kasvuhoonegaasid mõjutavad juba praegu negatiivselt meie keskkonda, loodust ja meie enda tervist. Katastroof jõuab kätte siis, kui maailma rahvaarv kasvab nii suureks, et planeedi ressursid saavad ühel hetkel lihtsalt otsa.

Ikka see põlevkivi

Kuidas jõudis Eesti maailma kümne suurima CO2 jalajäljega riigi hulka? 

Põlevkivil põhineva energiatööstusega.

Eesti põlevkivitööstus moodustab tervelt 70 protsenti Eesti CO2 jalajäljest.

Kaevandamine on tohutult saastav protsess.

Lisaks sellele on põlevkivisektor üks õhku ja keskkonda saastavamaid energia tootmise viise. Põlevkivitööstus moodustab Eesti õhusaastest enam kui 70 protsenti, Ida-Virumaal aga lausa 95 protsenti.

Põlevkivitööstus tekitab suures koguses jäätmeid, mida alates 2020. aasta algusest ei liigitata Eesti jäätmete käitlemise seadustiku alusel enam ohtlike jäätmete hulka.

Tänu sellele “vähenes “ Eesti energeetika sektoris ohtlike jäätmete hulk möödunud aastal korralikult.

Põlevkivituhast tekkinud tuhamäed ei kao aga kuskile.

See kõlab rohkem nagu riigi ja ettevõtete probleem?

Võib ju tunduda, et mida saan mina teha ühe suure tööstusharu või riigi kõrval, aga kõik ettevõtted, sektorid ja riigid koosnevad inimestest.

Ja iga inimene saab midagi ära teha.

Mida suuremaks kasvab Eestis üleüldine huvi loodussõbralike ja jätkusuutlike alternatiivide vastu, seda suurem on tõenäosus, et see huvi jõuab välja ka sinna, kus võiks toimuda suurem muutus.

Näiteks hoolitseb Eesti cleantech idufirma Makeitneutral selle eest, et iga ettevõte ja klient saaksid anda endast parima, et tellimused ja teenused liiguksid võimalikult süsinikuneutraalselt ja metsa-positiivselt

Sellest võib osa saada iga ettevõte ja oma eelistust saab väljendada iga klient, valides mõne rohelisema teenusepakkuja.

Mida siis teha?

Selleks, et olukord tasapisi paraneks, tasub meil kõigil üle vaadata oma igapäevased tarbimisharjumused. 

  • Tarbi vähem liha- ja piimatooteid. Loomade kasvatamiseks kulub rohkelt maaressurssi, mistõttu võetakse maha suur hulk metsa. Teine mure on joogiveega. Nimelt kasutab liha- ja piimatööstus tervenisti 10 protsenti ülemaailmsetest joogiveevarudest.
  • Kasuta poes käimiseks korduskasutatavaid ostukotte ning toidu tellimiseks korduskasutatavaid pakendeid. 
  • Sorteeri oma prügi ja toimeta ohtlikud jäätmed turvaliselt õigesse kohta.
  • Osta riideid juurde siis, kui neid päriselt vaja on ja ära jäta moetrendide tõttu täiesti korralikke riideesemeid kapinurka seisma. Vanad riided vii taaskasutuskeskustesse.
  • Ära istu linnas autoga ummikutes, vaid eelista ühistransporti, sõida rattaga või käi jala.
  • Jälgi oma kodust elektritarbimist. Eelista A-märgisega tooteid ja seadmeid, et vähendada oma igakuiseid elektriarveid ja CO2 jalajälge. Ära jäta seadmeid vooluvõrku, kui need on täis laetud või kui sa parasjagu neid ei kasuta.
  • Oma digitaalse CO2 jalajälje vähendamise kohta loe lähemalt siit.

Tahad säästliku tootmise ja tarbimise kohta rohkem teada? Loe lähemalt Eesti cleantech idufirma Makeitneutrali kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.