Makeitneutrali blogi

Minevik jääb jalgu: kas tehtud kahju on üldse võimalik tagantjärgi parandada?

Mineviku jalajälg pole kuhugi kadunud.Foto: Makeitneutral

Palju räägitakse sellest, kuidas nii ettevõtted, eraisikud kui riigid saaksid oma CO2 jalajälge tulevikus keskkonna nimel kokku tõmmata. Selle kõrval ei tohi aga unustada oma olemasolevat jalajälge. Kas juba tekkinud CO2 jalajälge neutraliseerimine on üldse võimalik?

Kui kaua püsib CO2 atmosfääris?

Kasvuhoonegaasidel on kliimale negatiivse mõju avaldamise kõrval veel teinegi halb omadus: nende eluiga on väga pikk. Emissioonide eluea kalkuleerimisel lähtutakse sellest, kui kaua läheb aega, et gaasid looduslike protsesside käigus atmosfäärist kaoksid.

Sel kujul arvutatuna on CO2 eluiga umbes 120 aastat, metaanil 10,5, lämmastikoksiidil 132 aastat, F-gaasidel 16-500 aastat. CO2 soojendab kliimat pikema aja vältel: üks tonn CO2 mõjutab kliimat mitu sajandit, aga üks tonn metaani põhjustab järsu ja kiire muutuse. 

See tähendab, et kui tekitasid 2004. aastal 20 000 kilogrammi CO2, on sellest 10 000 kg atmosfääris alles ka 2124. aastal. Lõplikult kaoks need 20 000 kilogrammi alles 3684. aastaks. See tähendab, et vähemalt üks kilogramm sinu tekitatud CO2 avaldab kliimale negatiivset mõju järgmised 1680 aastat

Kuidas loodus kasvuhoonegaasidest vabaneb?

Üks olulisim looduslik tegur CO2 jalajälje vähendamisel on metsad, mis puhastavad õhku ja seovad endaga atmosfääri sattunud süsinikku, pidurdades nii kliimamuutuste teket. Metsa süsiniku sidumise määr sõltub tema biomassist, tervislikust seisundist, vanusest, hooldamisest ja metsas toimuvast raietegevusest. Amazonase vihmametsas on raiemahud järjest kasvanud: 2022. aasta jaanuaris võeti maha viis korda rohkem puid kui möödunud aasta jaanuaris.

Oma osa teevad ka maailma mered ja ookeanid, mis neelavad ühe neljandiku inimtekkelisest CO2. Suur kogus CO2 põhjustab aga ookeanide hapestumist, mis avaldab sealsele elusloodusele negatiivset mõju. 

Ülejäänu eemaldamine on aga keerulisem ja pikaajalisem protsess, mis tähendab, et kui CO2 juba kord atmosfääri siseneb, on see kliimasoojenemise tekkepõhjuseks tuhandeid aastaid.

Asi on pakiline

Inimtegevuse tagajärjel jõuab atmosfääri igal aastal üle 50 miljardi tonni kasvuhoonegaase, mida on oluliselt rohkem kui loodus jõuab neelata. See tähendab, et inimestel tuleb võtta oma tegevuse tagajärgede likvideerimisel senisest suurem roll. 

Suurem eesmärk peaks olema jõuda emissioonidega netonulli, mis tähendab, et inimkonnal tuleb atmosfäärist igal aastal eemaldada kogu CO2 hulk, mis me sinna paiskame. Selleks on tarvis aga väga jõulist lähenemist, uusi tehnoloogiaid ning suhtumise muutumist kogu ühiskonnas, sest tegemist ei ole probleemiga, mida on võimalik lahendada paari-kolme ettevõtte või riigi initsiatiivil. 

Plaan on ambitsioonikas, kuid teadlaste hinnangul nii praeguste kui tulevaste põlvkondade jaoks elulise tähtsusega. 

Kas minevikku on võimalik muuta?

Mida rikkamaks inimkond muutub, seda rohkem energiat meil kulub, mis tähendab, et häid lahendusi on tarvis üha kiiremini. Tulevikus tuleb võtta kasutusele säästlikumad energia liigid ning panna senisest veelgi rohkem rõhku CO2 emissioonide vähendamisse. Kliimamuutuste peatamiseks ei piisa aga enam ka sellest, et me edaspidi oma CO2 jalajälje eest hoolt kanname. Oluline on tegeleda juba tekkinud kahjuga.

Üks lahendus on kanda maailma metsade eest paremat hoolt. Maha võetud metsade asemele tuleb istutada uued ning olemasolevaid metsi tuleb õigesti hooldada, et nad suudaksid endaga siduda võimalikult palju süsinikku. Teadlased on teinud kindlaks, et ainuüksi üks puu seob endaga ühe aasta vältel 10-15 kilogrammi CO2. 4000-ruutmeetrine mets seob aga oluliselt rohkem: 10-20 tonni CO2 aastas. 

Teine lahendus sõltub ettevõtetest ja tarbijatest: kas ollakse valmis muutma oma tegevust nii, et selle käigus väheneks inimkonna CO2 jalajälg?

CO2 kvootide eest maksmine loodust ei päästa

Nii mõnigi riik või ettevõte maksab emissioonide vähendamise või atmosfäärist CO2 eemaldamise asemel suuri summasid, et korvata oma jalajälje kahjulik mõju. See aga ei vähenda inimkonna CO2 jalajälge, sest tegevuse mõju jääb samaks. 

Tõeline edu algab siis, kui ettevõtted hakkavad oma teenuseid või tooteid muutma selliselt, et nende jalajälg oleks igas etapis võimalikult väike.

Netonull heitekogused tähendavad seda, et kogu ettevõtte tegevuse käigus eralduvad kasvuhoonegaasid tasakaalustatakse ja atmosfäärist eemaldatakse samaväärne kogus gaase. Samm edasi on süsinikunegatiivsus, mis tähendab, et ettevõte eemaldab aastas rohkem CO2 kui toodab ehk tasakaalustab aja pikku ka oma mineviku jalajälje. Makeitneutral usub, et CO2 emissioonide vähendamiseks ei piisa ainult ühe ettevõtte tegevusest ja seepärast aitame oma klientidel viia oma äritegevuse CO2 jalajälg nulli.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.