Makeitneutrali blogi

Ostupühade karm reaalsus: pea 80 protsenti ostudest jõuavad ühe aastaga prügikasti

Foto: Shutterstock

Terve eelmise ja üleeelmise nädala ummistasid inimeste postkasti ja tänavapilti reklaamid ja teated musta reede ja küberesmaspäeva pakkumistest. Suured allahindlused on ju väga toredad: saab odavamalt igasugu kraami, mis oleks muidu hinna tõttu tõenäoliselt poeriiulile või lattu jäänud.

Aga kas seda kõike oli ikka päriselt hädasti vaja? 

Ja kuidas mõjutavad sellised globaalsed ostupühad keskkonda?

Liigtarbimine pole püha

Muidugi ostab tark tarbija kõik, mis vaja siis, kui hinnad on soodsamad, aga häda on selles, et soodsad hinnad meelitavad ostma ka kõike sellist, mida tegelikult vaja pole.

Trikk on tavaliselt see, et ostja meelitatakse poodi ühe uskumatult hea pakkumisega lootuses, et ostukorvi jõuavad ka muud tooted, et saada kokku piisav summa tasuta saatmiskulude või ekstra 5-protsendilise allahindluse jaoks.

Kusjuures ega ostupühad ei piirdu ju nende kahe konkreetse päevaga. Pakkumised nagu “kuni kaupa jätkub” tähendavad, et tarbija meelitamine kestab tõenäoliselt uue aastani välja.

Jõulud on ju põhimõtteliselt samuti üks mitte-ametlik ostupüha.

Ja pärast jõule tulevad peale juba järgmised, jaanuari allahindlused. On see realistlik, et meil on vaja põhimõtteliselt kaks kuud järjest osta?

Ei ole: uuringud on näidanud, et pea 80 protsenti ostupühadel soetatud kaubast jõuab kõigest ühe aastaga prügikast. 

Tegelik hind on kõrge

2020. aastal kulutas maailm mustal reedel 9 miljardit dollarit. Võrreldes eelmise aastaga oli see summa kusjuures 26 protsendi võrra kasvanud. 

Nii ilmselt ka sel aastal.

Ainuüksi Suurbritannias paisati atmosfääri ostuhulluses sama palju CO2 kui tekib 435 edasi-tagasi lennuga Londonist New Yorki.

Tellimuste tarbijani toimetamine on samuti keskkonnale kulukas. Näiteks leiti, et 2020. aastal tekitas Amazon musta reede tellimuste täitmisega 18 854 tonni CO2

Mida siis ostetakse?

Ostupühade ajal on kõige levinumad kaubad nutitelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid ja telerid. Igal aastal tuleb välja uus seeria, mudel või mõni uhke uuendus, mis meelitab tarbija oma vanema mudeli välja vahetama.

Võib-olla püsib aku natuke lühemat aega täis või on ekraanil kole kriim? Meil on ju ometi meeles, et ekraane ja akusid saab vahetada?

Elektroonikajäätmed on maailmas kõige kiiremini kasvav jäätmetüüp – inimesed toodavad vaid ühe aastaga 55 miljonit tonni elektroonikaprügi. Ennustatakse, et 2050. aastaks tõuseb see juba 78 miljoni tonnini aastas.

Muidugi ostetakse ostupühade ajal ja suures koguses riideid. Selles poleks midagi halba, kui nende riiete eluiga oleks pikem kui aasta. 60 protsenti kiirmoest jõuab ühe aastaga prügikasti ja põletamisele. Ja tervelt 40 protsenti inimese olemasolevatest riietest jääbki kappi seisma.

Ometi ostetakse riideid pidevalt juurde.

Moetööstus moodustab 10 protsenti kõikidest emissioonidest ning tekstiili tootmine tekitab aastas 1,2 miljardit tonni CO2

Anna maailmale tagasi

Õnneks ei ole ostupühadest osa võtmine kohustuslik.

Paljud ettevõtted ja kliendid on valinud rohelisema tee ning pööranud liigtarbimisele selja. Näiteks lõi mõne aasta eest laineid enam kui 300 brändi keskkonnasõbralik algatus Make Friday Green Again, mille raames boikoteeritakse musta reede allahindluseid ning kutsutakse üles ka teisi ettevõtteid pakkumistest loobuma.

Ka Eestis puhuvad uued loodussõbralikud tuuled.

Näiteks pakub Eesti cleantech idufirma Makeitneutral kõigile ettevõtetele abi, et vähendada CO2 jalajälge ja anda klientidele võimalus loodusele midagi tagasi anda.

Tarbijatena tuleb mõelda hinnasildist kaugemale, sest olgugi, et ostupühade keskkonnakahju ei kajastu meie pangakonto väljavõttes, jõuab mõju kohale teisi teid pidi.

Ja lõpuks ka rahaliselt.

Loe süsinukujalajälje vähendamise kohta Makeitneutrali kodulehelt ja tarbi sel hooajal keskkonnasõbralikult.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.