Makeitneutrali blogi

Teeme selgeks: miks vajavad linnad rohealasid ja millised puud on parimad õhupuhastajad?

Õhku puhastavad teatud määral kõik puud, aga uuringust on selgunud, et teatud sordid filtreerivad heitgaase ja mürkaineid eriti hästi.Foto: Shutterstock

Metsad on meie planeedi kopsud, milleta ei tuleks inimkond kuidagi toime, aga paradoksaalsel kombel oleme me oma suurima vara ehk loodusega seni üsna hooletult ümber käinud.

Eesti on väike riik, aga meil on palju metsi, mida tuleks iga hinna eest hoida ja juurde istutada, et tulevastele põlvkondadele jätkuks loodust ja puhast õhku.

Kuidas käib hapniku puhastamine ja kas kõik puud on selles ühtviisi head?

Mis imeloomad on fütontsiidid?

Rohelised taimed saavad kõik eluks vajaliku veest ja süsihappegaasist päikeseenergia abil ise kätte. Seda protsessi nimetatakse teadupoolest fotosünteesiks, mille käigus eraldub taimedest ja puudest elusorganismidele vajalikku hapnikku.

Puude ja roheliste taimede teine samavõrd oluline ülesanne on reguleerida ja stabiliseerida õhu koostist.

Taimedest eraldub hulk bioloogiliselt aktiivseid aineid ehk fütontsiide, mis hoiavad taimed terved ja tugevad ja turgutavad ka inimese immuunsüsteemi.

See tähendab seda, et mida vähem loodust ja rohelust meie ümber on, seda nõrgemaks jääb inimese immuunsüsteem.

Me ei vaja puid mitte ainult hingamiseks, vaid ka selleks, et õhus oleks vähem inimesele ohtlikke mikroobe.

Mine metsa!

Teadlased on leidnud, et kõige paremini õhku puhastavad puud seovad endaga 20 aasta jooksul kuni 4000 kilogrammi CO2. Lisaks eemaldavad puud õhust tervisele ohtlikke peenosakesi ja aitavad leevendada kuumalaineid.

Õhku puhastavad teatud määral kõik puud, aga uuringust on selgunud, et heitgaase ja mürkaineid filtreerivad eriti hästi kased, vahtrapuud ja tammed.

Vahtrapuude ligi 15-sentimeetrised lehed suudavad 20 aasta jooksul siduda ligi 3800 kilogrammi CO2. Kased seovad endaga sama ajaga kuni 3100 kilogrammi CO2. 

Samas näiteks 4000-ruutmeetrine tammemets seob endaga aastas pea 14 000 kilogrammi CO2 ning toodab pea 10 000 kilogrammi hapnikku.

Erinevalt lehtpuudest, eritavad okaspuud fütontsiide terve aasta jooksul iga ilmaga. Lehtpuudel hakkab see aga sügise saabudes vähenema. 

Üks mänd seob ühe aastaga keskmiselt 10 kilogrammi CO2, aga 4000-ruutmeetrine männimets suudab siduda juba 10 tonni CO2 aastas.

Õhku puhastavad kuused, sarapuud, haavapuud, toomingad, kadakad ja veidi vähemal määral lehised, saared, pärnad, lepad, pihlakad, jalakad, paakspuud ja leedripuud. 

Toome metsa koju

Mitmed riigid on hakanud mõistma, kui väga vajab inimene loodust. Seepärast on mõnigi linn võtnud kätte ja hakanud puid istutama.

Näiteks istutati Londonisse ainuüksi ühe aastaga 7000 puud ja Pariis kavandab endale suurimate vaatamisväärsuste ümbrusesse “linnametsa”.

Hiina seevastu üritab vähendada tehaste kahjulikku mõju keskkonnale ja ehitab Pekingi ümber n-ö metsaringi, mis hoiaks mürkained linnaelanikest eemal.

Mida rohkem on õhus heitgaase, peenosakesi ja teisi mürkaineid, seda suurem on elanikkonna risk saada külge mõni hingamisteede haigus (astma, aga ka näiteks kopsuvähk).

Mida rohkem on linnades parke, metsaparke ja loodust, seda puhtam püsib õhk ja seda tervemad on linna elanikud.

Nippe võimalikult metsa-positiivseks eluks leiad Makeitneutrali kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.