Makeitneutrali blogi

Reklaamitrikk või lubadus? Firmad lubavad süsinikuneutraalsust ja nii mõnigi plaanib viia CO2 heite täiesti nulli

Foto: Shutterstock

Novembri lõpus toimunud COP26 ehk ÜRO kliimamuutuste konverentsil otsustas 74 riiki tegutseda koos, et tõmmata 2050. aastaks märkimisväärselt koomale oma CO2 emissioonid. Eesmärgi saavutamiseks tuleb kiiresti tegutseda nii suurtel kui väiksematel ettevõtetel ja korporatsioonidel, kelle tegevusest sõltub suurel määral maailma tulevik.

Hea plaan, aga mida see ikkagi tähendab? Kas CO2 emissioonid saab viia päris nulli? Või piisab sellest, kui saavutada süsinikuneutraalsus?

Mis on mis?

Süsinikuneutraalsus, netonull energia ja kliimapositiivsus ei ole kaugeltki mitte uued mõisted, aga suuremaid laineid on need hakanud lööma viimase paari aasta vältel.

Muuhulgas ka korporatsioonide ja idufirmade turundustekstides.

Selleks, et kõik püstitatud eesmärkidest ühtemoodi aru saaks ja keegi ei saaks üht või teist terminit tarbija peibutamiseks ära kasutada, tuleb teha selgeks, mida need täpselt tähendavad.

Süsinikuneutraalsus tähendab seda, et ühe ettevõtte tegevusest atmosfääri paisatud CO2 tasakaalustatakse samaväärse koguse CO2 eemaldamisega.

CO2 netonull tähendab, et ettevõtte tegevus paiskab atmosfääri põhimõtteliselt null ühikut CO2, mistõttu ei ole vaja seda kuidagi siduda ega kompenseerida. 

Netonull heitekogused tähendavad seda, et kogu ettevõtte tegevuse käigus eralduvad kasvuhoonegaasid tasakaalustatakse ja atmosfäärist eemaldatakse samaväärne kogus gaase.

Kliimapositiivne tähendab, et ettevõte ei jälgi ainult seda, et nende tegevuse käigus ei tekiks üldse CO2 heiteid, vaid läheb sammukese kaugemale ning üritab CO2 kogust atmosfääris hoopis vähendada. Süsinikunegatiivne on aga sama, mis kliimapositiivne.

Kliimaneutraalsuse puhul viib ettevõte kõik kasvuhoonegaasid nulli ja väldib negatiivset mõju keskkonnale.

Kusjuures jagunevad ettevõtete tegevuse tõttu tekkinud heited veel kasvuhoonegaaside protokolli standard (GHG Protocol Corporate Standard) järgi omakorda kolme eri kategooriatesse. 

Esimene kategooria on ettevõtte tegevuse käigus tekkinud emissioonid. Teise kategooriasse kuuluvad elektri ja soojusenergia kasutamisel tekkinud emissioonid. Kolmas kategooria on aga tarbimisahela käigus tekkinud emissioonid (transport, müük ja jäätmed).

Terminoloogia paigas? Tegudele!

Pariisi kliimakokkuleppega paika pandud globaalse CO2 netonulli eesmärgi saavutamiseks on meil aega täpselt 29 aastat

See võib kõlada nagu üsna pikk aeg, aga tegelikult oleks pidanud nii suurte eesmärkide saavutamise nimel alustama juba üleeile.

Nii tarbijad kui investorid hoolivad üha rohkem sellest, et nende valitud tooted või ettevõtete tegevus ei kahjustaks keskkonda. Ettevõtted tajuvad olukorra tõsidust ja on asunud oma tegevust ja ärimudelit ümber kujundama. 

Enam kui 3000 suurfirmat on ÜRO Race to Zero kampaania raames võtnud eesmärgiks jõuda oma CO2 heidetega nulli. 

Kas ilma ei saaks?

Küsimus on selles, kuidas saada lahti ettevõtete tegevuse käigus tekkivatest CO2 heidetest. 

See on trikiga küsimus, millele on ka trikiga vastus. 

Süsinikuheitmeid absoluutselt üldse mitte tekitada on võimatu ja sellepärast on parim variant oma heitmed lihtsalt koomale tõmmata, need kompenseerida või CO2 ühikute ostmise kaudu tasaarvestada.

Teisisõnu: kui reostad, siis vastuta.

Suure töö teeb ära ka loodus, mis aitab CO2 kogust atmosfääris reguleerida: metsad, mullad ja ookeanid neelavad suurtes kogustes CO2. Euroopa Komisjon leidis, et looduslikud neelajad eemaldavad ühe aastaga atmosfäärist kuni 11 gigatonni CO2, aga sellest üksi ei piisa.

Eriti olukorras, kus metsi jääb maailmas järjest vähemaks.

Seda ei pea tegema üksi

Eestil on olemas päris oma cleantech idufirma nimega Makeitneutral, mis hoolitseb selle eest, et iga ettevõte ja klient saaksid anda endast parima, et tellimused ja teenused liiguksid võimalikult süsinikuneutraalselt ja metsa-positiivselt.

Makeitneutral arendab ja ehitab digitaalseid tööriistakomplekte, et kõik ettevõtted, e-ärid ja eraisikud saaksid hõlpsamini kliimameetmeid igapäevaellu integreerida.

Koos partnerite ja toetajate ökosüsteemiga kiirendab Makeitneutrali platvorm kliimalahenduste kättesaadavust ja kasutuselevõttu peamistes võtmetehnoloogiates ning neutraliseerib suure osa meie ühiskonna kliimajäljest.

Tuleviku tuuled

Mõni hiiglane on jõudnud oma keskkonnasõbraliku tegevusega lausa nii kaugele, et on hakanud parandama lausa minevikus tehtud kahju. Üks selline on näiteks Microsoft, mis on võtnud eesmärgiks kustutada oma CO2-jalajälg kogu ettevõtte ajaloos.

Sama plaanib ka Google.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saada esimeseks süsinikuneutraalseks mandriks, mis tähendab, et tegutseda tuleb nii ettevõtetel kui üksikisikutel. Ettevõtjal on mitmeid võimalusi oma jalajälje vähendamiseks ja ka tarbija saab keskkonnahoidu oma valikutega panustada, eelistades neid ettevõtteid, mis hoolivad loodusest ja selle säilimisest.

Tahad säästliku tootmise ja tarbimise kohta rohkem teada? Loe lähemalt Eesti cleantech idufirma Makeitneutrali kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.