Sügisene mahlategu on Eestis justkui omaette rahvussport, eriti neil aastatel, kui meie aedades on õunauputus. Kuidas on mahla kõige õigem pakendada, et see säiliks kaua? Vastuse annab Pakendikeskus. 

Pole vist ühtegi eestimaalast, kes ise või kelle sõbrad-sugulased ei pühendaks suurt osa sügisest mahlade ja hoidiste valmistamisele. Mahladest on üks klassikalisemaid ja ka populaarsemaid kindlasti õunamahl. 

Kuid milline pakend valida, et mahl püsiks kaua värskena? “Mahlapakendi valikul tuleks lähtuda sellest, kui palju ja kiiresti plaanitakse pakendisse pandud mahl ära tarbida ja kas mahlategu võetakse ette ühekordselt või plaanitakse seda teha korduvalt,” õpetab Pakendikeskuse keskkonnakonsultant Siret Kapak.

Klaas või bag-in-box

Kõike levinum on klaaspakend, kas siis pudel või purk, mis on korduskasutatav ja lõputult ümbertöödeldav. Klaasi miinusteks on suurema ruumi vajadus hoiustamisel ja purunemisoht. Samuti on klaasist pudelid ja purgid raskemad. 

“Klaaspakendi suurus tuleks valida selle järgi, kui palju korraga ära tarbitakse. Kui on ette teada, et näiteks 3-liitrilist klaaspurki paari päevaga ära ei tarbita, oleks mõistlik villida mahl kas väiksemasse purki või kasutada alternatiivset bag-in-box-koti lahendust,” ütleb Kapak. 

Bag-in-box’i miinuseks on selle ühekordsus: teist korda sinna mahla enam sisse panna ei saa, kuna seda pole võimalik piisavalt steriliseerida, lisaks on seda mitmekihilist materjali keerukas ringlusesse võtta. Ent tänu vaakumi tekkele säilib mahl sellises pakendis värskena nädalaid ja isegi kuid pärast avamist.  

“Selle pakendi kasutamine ennetab mahla raiskamist,” toob Kapak välja. Plussiks on ka hoiustamise lihtsus, sest pakend vajab vähe ruumi. 

Mitmekihiline bag-in-box-kott sobib mahla, veini ja teiste mittegaasiliste jookide pakendamiseks. Mahla ja veini paremaks säilivuseks on osadel kottidel hapniku barjääriks ja kaitseks valguse eest spetsiaalne hõbedane kiht.

Kotti saab villida kuni +85 kraadi kuuma vedelikku ja mahla või veiniga täidetud kotte võib hoida toatemperatuuril ja sügavkülmas kuni –25 kraadi juures. 

Selleks, et bag-in-box-pakendit oleks mugavam kasutada, saab koti panna näiteks spetsiaalsesse lainepapist karpi, mida võib kasutada kuni selle deformeerumiseni. “Teine alternatiiv on valida korduskasutatav kokkupressitud puidust karp,” täiendab Kapak.  

Paljud sellised kotid ei vaja tegelikult ümbriskarpi ega muid lisasid. Pakendikeskuses on müügil ka spetsiaalselt õunamahlale mõeldud püstiseisev liblikkraaniga kott mahuga kolm liitrit. 

Püstiseisvate kottide valikus on pooleteise liitriseid, kolme liitriseid ja viie liitriseid kotte. “Püstiseisvad liblikkkraaniga kotid on muutunud järjest populaarsemaks, kuna ei vaja ümbriskarpi ning käeavad muudavad koti kaasaskandmise ja tõstmise mugavaks,” lisas Kapak. 

Selleks, et mahl või vein jõuaksid võimalikult kergelt pakendisse, on Pakendikeskuses saadaval ka erinevad abivahendid nagu lehter ja erineva suurusega bag-in-box-kottide hoidikud.  

Sobib nii mahlale kui ka veinile

Olenemata sellest, kas valida hoiustamiseks klaaspakend või bag-in-box-lahendus, tuleks mahla tehes alati eelistada sessoonset ja kohalikku toorainet. 

Lisaks mahlale tehakse Eestis palju ka koduveini. Täpselt samad lahendused, mis sobivad koduse mahla hoiustamiseks, sobivad Kapaki sõnul ka koduveini pakendamiseks. Kuna pakendite eest hoolitseb Pakendikeskus, siis ei jäägi endal muud üle kui sinna sisse pandav jook valmis teha.