12. mail toimus Estonia kontserdisaalis juba 25. korda Eesti reklaamimaastiku prestiižseim konkurss Kuldmuna. Eesti Pandipakendi kampaaniad võitsid sealt kaks muna – eriauhinnana konkursi ajaloo esimese Usumuna ja Hõbemuna. 

Tänavu esitati Kuldmuna konkursile rekordiliselt 1036 tööd. Igas kategoorias valis žürii välja parimad tööd ehk shortlist’i, mille hulgast selgitati lõpuks välja Kuldmuna auhinna väärilised tööd. 

Hõbemuna “Nähtamatu prügi nähtavaks” – kui palju prügi tekib väliüritustel

Hõbemuna omistati Eesti Pandipakendile turunduskommunikatsiooni kategoorias meedia erilahenduse eest kampaanias, mille ülesandeks oli töötada välja erilahendus, mis ilmestaks üritustel tekkiva prügi probleemi ning tooks fookusesse Panditopsi lahenduse. Agentuuri LaEcwador poolt loodud kampaania autoriteks olid Mairi Talving (projektijuht), Taavi Lehari (loovjuht), Karla Ribelus (AD) ja Helen Kaljusaar (copywriter).

Eesti Pandipakend loodi 2005. aastal ja oma põhitegevusena korraldab see üle-eestilist joogipakendite pandisüsteemi. Mõned aastad tagasi laieneti oma tegevusega korduskasutatavate nõude renditeenuse pakkumiseni, et vähendada peamiselt just üritustel tekkivat prügi hulka.

Kuigi prügiprobleem ja keskkonnasõbralikumad lahendused on aktuaalsed aastaringselt, on see teema eriliselt fookuses just suveürituste perioodil. Eesti Pandipakendi büroo- ja kommunikatsioonijuhi Kerttu-Liina Urke sõnul toimub Eestis igal aastal ligikaudu 600 avalikku üritust, mida külastab umbes 1,5 miljonit inimest ja kus tekitatakse ühekordsete topside kasutamisega 68 tonni prügi. 

Ainuüksi eelmisel suvel aitas uus Panditopsi teenus  ära hoida ligi 205 000 ühekordse nõu kasutamise ning prügiks muutumise, kandes endas mõtteviisi, et parim prügi on see, mida polegi tekkinud. Selle veelgi mõjusamaks näitlikustamiseks lõi reklaamiagentuur LaEcwador välimeedia erilahenduse.

Agentuuri loovjuhi Taavi Lehari sõnul sündis erilahenduse idee juba pea aasta varem. “Meie eesmärgiks on tõsta eeskätt üritustekorraldajate teadlikkust panditopsi ja -nõude teenustest, et üritustel tekkivat ühekordse plasti prügi vähendada,” sõnas Lehari. Ta lisas, et väga oluline roll ürituste korraldajate mõjutamisel on muidugi ka üritustel osalejatel. Sellepärast kujutatigi avalikus ruumis reaalselt seda prügikogust, mis üritustelt maha jääb. 

“Ühekordse plasti versus Panditopsi piilar on ainult üheks tegevuseks ning erinevaid piloote ja tegevusi on meil veel tulemas,” kommenteeris loov-tiimi projektijuht Mairi Talving.

Kuigi ühe ürituse raames tekkiv prügi hulk on tegelikkuses märksa suurem, aitas kampaania ideed hästi edasi anda ka piilarisse pandud 150 inimese prügi hulk. 

Erilahendusega oli võimalik tutvuda Stockmanni ja Foorumi juures ning mitmel pool mujal Tallinnas.

Taaraga mängimine tõi eriauhinna

Eesti Pandipakend tõi Kuldmuna galalt koju veel teisegi muna – eriauhind ehk ajaloo esimene Usumuna omistati kampaaniale “Ole taara usku!”. Reklaamikampaania autoriteks olid Salama loovagentuurist Madis Ots (loovjuht ja copywriter), Anu Aleksandra Ots (projektijuht), Sandra Palm (fotograaf) ja Kai Hinnosaar. 

“Ole taara usku!” lõi laineid nii sotsiaalmeedias kui ajakirjanduses

Möödunud aastal tekitas EELK peapiiskop Urmas Viilma väikeses Eestis paraja tormi, kui asus Eesti Pandipakendi uue reklaamnäona kuulutama taara usku. See palju kõneainet pakkunud reklaamikampaania “Ole taara usku!” tõi hiljutisel Kuldmuna reklaamiauhindade jagamisel Pandipakendile eripreemia.

Reklaamid on midagi, mida me kas armastame või vihkame. On reklaame, mis panevad sotsiaalmeedia kihama, jõuavad inimeste teadvusesse ja nagu näha, siis saavad ka kodumaistel reklaamikonkurssidel vääriliselt tunnustatud. Just nii juhtus möödunud sügisel, kui korraga ilmusid tänavatele plakatid ja telesse reklaamid, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma teatas pandipakend peos, et on taara usku. 

Inimestes vastakaid tundeid tekitanud Eesti Pandipakendi reklaami lahati leheveergudel, raadios ja sotsiaalmeedias. Oli neid, kellele see pakkus nalja, aga ka neid, kes oma pahameelt varjata ei suutnud.

“Kui seda toredalt kihama läinud sotsiaalmeediat vaadelda, siis leiab sealt kampaania valguses mitmeid postitusi, kus jagatakse materjale, mis on varasemalt valminud sarnasel kontseptsioonil. Hea on tõdeda, et leidsime oma lähenemises nurga, mis on värske ja tekitas diskussioone,” lausus Eesti Pandipakendi büroo- ja kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke toona. 

Ülekaalus positiivne vau-efekt

Ta tõdes, et hinnates tagasisidet, mis nendeni jõudis, siis ülekaalus oli positiivne ja vau-efekti tekitav emotsioon. “Mulle kirjutatati kirju stiilis “Mina olen ka taara usku”, sest nagu me ka kampaanias avalikkusele kinnitasime, igast pandimärgiga purgist ja pudelist saab teha uue ning sellega meie loodust säästa.”

Kui kellelgi on aga seni jäänud segaseks, kuidas täpselt Eestis pandipakendite ringlusse võtmine käib, see saab selle kohta uudistada kampaania lehelt. 

Mõiste “taara” mitmetähenduslikkus eesti keeles on teada-tuntud. Kui pudelid ja purgid toovad nimetustena kampaania teksti mitmetähenduslikkusesse selgust, siis Viilma kui Eesti tuntuima vaimuliku kaasa löömine tõi sellesse teadlikult teatud segadust, mille lahti mõtestamine nõuab sõnumi vastuvõtjas teatavat analüüsi. “Oleme rõõmsad ja tänulikud, et EELK peapiiskop peab Eestimaa puhast loodust ja pakendite ringlusse jõudmist taaraautomaati toomise läbi sama oluliseks kui meie ning nõustus kampaanias heategevuslikus korras osalema,” sõnas Urke.

Kümnest pandipakendist üheksa tuuakse kenasti kaupluste taaratagastuspunktidesse üle Eesti tagasi ja seda stabiilselt juba mitu aastat. Et ka see viimane, kümnes pakend ringlusesse jõuaks, on vaja sõnum edastada viisil, mis erineb rutiinsest, sest harjumuspärane ei pälvi kahjuks muutuste esilekutsumiseks vajalikku tähelepanu.

Eesti Pandipakendis kui taaskasutusorganisatsioonis peavad pakendiseaduse kohaselt teavitusele tehtavad kulutused olema vähemalt kaks protsenti taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest.