Müüt või siis mitte: kas papp- ja biolagunevad nõud päästavad maailma?

Foto: Shutterstock

Me kipume arvama, et kui kasutame paberist või biolagunevast materjalist ühekordseid nõusid, on lahendus kasvavale plastnõude prügiprobleemile olemas. Tegelikult on see arvamus ekslik, sest Eestis on komposteerimise võimalused pehmelt öeldes tagasihoidlikud ja vaid heal juhul jõuavad biolagunevad nõud üldse komposteerimisse. Tegelikult on prügimure parim lahendus hoopis selle tekkimise vältimine. Eesti Pandipakendi Panditops on kolme aastaga suutnud ära hoida 400 000 ühekordse nõu prügiks muutumise.

Igaüks meist on üritust väisates näinud kohutavalt suuri plastnõude kuhjasid ning pärast peo lõppu meenutab plats sageli prügimäge. Siinkohal pole ju vahet, kas vedelev nõu on plastist või biolagunevast materjalist – prügi on prügi ning see tuleb kokku koguda, sorteerida ja käidelda. 

2018 tehtud turu-uuringust selgus, et Eestis toimub keskmiselt kuussada festivali aastas, mida väisab umbes 3 miljonit külastajat. Võib vaid ette kujutada, et kui kasvõi osa nendest inimestest ühekordseid nõusid kasutab, siis millise prügihunniku nad endast maha jätavad.

Foto: Shutterstock

Panditops kutsuti ellu 2019. aastal eesmärgiga säästa ürituste korraldajaid ühekordsete nõude kasutamisest. Kui muidu tuleks korraldajal need ühekordsed nõud osta, pärast kokku koristada ning siis veel ka prügi äraveo eest maksta, läheb see kokkuvõttes kallimaks kui Panditopsi rentimine.

Panditopsi süsteem on lihtne

Panditopsi põhimõte on väga lihtne: korraldajal tuleks Eesti Pandipakendi käest vajalikud nõud rentida ja pärast kokku koguda. Ürituse külastaja maksab joogi või söögi eest ning lisaks topsi või taldriku pandi kaks eurot. Pandiraha saab klient täies ulatuses tagasi siis, kui nõud pärast kasutamist tagastab. Kui korraldaja ise ei taha kogumisega tegeleda, paigaldab Pandipakend vastavad tagastuspunktid ja tegeleb ka äraveoga ise. Tegemist ongi pandiga joogipakendi süsteemi analoogiga, kus pudeli või purgi asemel saab tagastada taldriku või topsi. Lisaks sellele, et sündmuse paik on puhas ja ära jääb prügiga tegelemise mure, näevad Panditopsi nõud oluliselt paremad välja kui ühekordne plast- või papptops.

Hügieen on tähtis

Eriti praegusel Covidi ajal räägitakse palju hügieenist ja see ongi väga oluline. Eesti Pandipakend avas spetsiaalse hiigelsuure, üheteistkümne meetri pikkuse tunnel-pesumasina, kus erinevaid plastnõusid pesta.Masin töötab päikeseenergial ja selles kasutatakse professionaalseid ja keskkonnasõbralikke pesuaineid. Eel-, põhi- ja järelloputusega pesutsükkel kestab 10 minutit ning temperatuur küündib 84, kuivatus isegi kuni 94 kraadini. Luminomeetri abil tehakse pidevalt proove, et nõud oleksid ikka kristalselt puhtad.

Ühte topsi võib enam kui viiskümmend korda pesta ja kasutada, taldrikutel on isegi kuni viissada kasutuskorda. Kasutuskõlbmatud nõud jätkavad ringluses, nendest toodetakse uus tops või taldrik. Pandipakendi laos on olemas nõud 60-70 tuhande külalisega üritusteks.

EL-s on Eestlased oma pandipakendisüsteemiga esirinnas, kui joogipakendeid tuuakse tagasi üheksa tükki kümnest, siis pandinõudest jääb kadunuks vaid neli protsenti.

Kui ürituste korraldajad ikka veel kõhklevad ning kardavad, et kas saavad pandinõudega majandamisega hakkama, siis alustada võib ka samm-sammult. Esmalt võiks rentida näiteks vaid topsid ning järgmisel korral juba taldrikud lisaks. Enne kui ühekordse nõu järele haarata, tuleks mõelda, mis on keskkonnale kõige parem? Vastus on tegelikult lihtne, ära üldse tekitagi prügi!

Panditopsi eelis vs papp- või biolagunev tops

  • Paikneb jäätmehierarhia prioriteetide esimeses otsas ja väldib jäätmete teket 
  • On pesemise ja korduskasutuse läbi sadu kordi kasutuses
  • Kasutuskõlbmatuks muutunu võetakse toormaterjalina tagasi ringlusesse
Allikas: Keskkonnaministeerium

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.