Kodu puhtaks ilma keemiata?

Viimaste aastate jooksul palju muutunud - ökoloogiliste puhastusainete valik on palju suurem, juurde on tulnud mitmeid Eesti tootjaid. Inimesedki on saanud teadlikumaks.Foto: Shutterstock

Paljud meist kasutavad oma kodu koristamisel rohkelt erinevat keemiat – nii põrandate, akende, vannitubade, köögi ja mööbli läikima löömiseks on lugematul hulgal erinevaid vahendeid. Sageli ei mõtle me sellele, et tavalises kodukeemias leidub hulgaliselt ohtlikke kemikaale, mille negatiivset mõju keskkonnale ja meie tervisele oleks rumal alahinnata. 

Olenevalt konkreetsetest toodetest ja kemikaalide koosseisust võib tavaline kodukeemia limaskesti ja nahka ärritada, erinevaid allergiaid ja bakteriaalset resistentsust põhjustada, hormoonsüsteemi kahjustada, pärssida viljakust ja olla lootele kahjulik, lisaks on paljud kemikaalid arvatavad kantserogeenid. Rääkimata sellest, et kõik need kemikaalid jõuavad lõpuks kraaniveega loodusesse. Seega oleks ju igati mõistlik selle asemel ökokoristus valida.

Võib tunduda, et klooril põhinevate või teiste professionaalsete puhastustoodete kasutamine tagab paremad tulemused. Tegelikult on sageli ainsaks tulemuseks soovimatud tervisemõjud inimestele, kes neid vahendeid kasutavad.

Miks eelistada ökokoristust?

Ökokoristuse põhimõte on kasutada koristusel nii vähe puhastusaineid kui võimalik ning kui neid kasutada, siis tuleks rangelt jälgida, et tegemist oleks ökosertifikaati omavate või muidu keskkonnasõbralike ainetega st, et see ei sisaldaks fosfaate, tugevatoimelisi lahuseid, kloorvalgendajaid, GMOd, abrassivseid, lõhna-, värv- ega toksilisi aineid. 

Ökosertifikaat antaksegi kontrollitud ja sertifitseeritud toodetele, mille tootmisel pole kasutatud inimesele ja ökosüsteemile kahjulikke keemilisi lisandeid ja meetodeid. Puhastusvahendit ostes peaks vaatama, kas tootel on ökomärgis. Ökomärgist on lihtne märgata ning see annab tarbijale kinnituse toote tervise- ja keskkonnasõbralike omaduste kohta.

Kui pea kuus aastat keskonnasõbralikku koristusteenust pakkunud Ökokoristus alustas, siis esimesed puhastusained olid sooda ja äädikas. Peagi jõuti aga arusaamisele, et see pole päris õige suund. Sooda on abrasiivne ning seega pikas perspektiivis vannitubade ja WC-de keraamikale kahjulik ning äädika lõhn pole paraku kõigile vastuvõetav ja selle aurud on kopsudele kahjulikud. Seega püüatakse seal, kus vähegi võimalik saada hakkama heade puhastustarvikutega – eriotstarbeliste mikrofiiberlappide ja mõnikord imet tegevate käsnade-nuustikute ning puhta veega. 

Eesti vees lokkava katlakivi vastu paraku vaid nende vahenditega alati ei see ja sellisteks puhkudeks on koristajatel kotis ka madala ph tasemega puhastusaine, millega katlakiviga võidelda.

Enamik ökoloogilisi puhastusvahendeid on loodud säästva tootmise tavasid järgides, need on looduslikku päritolu, ohutud, mittetoksilised ja biolagunevad (st. vahend laguneb pärast tööde teostamist täielikult ega hakka hiljem niiskust saades puhastatud pindadel mustust siduma) ning ei oma negatiivset mõju keskkonnale. 

Teadlik puhastus säästab sind ja keskkonda

Tegelikult ongi viimaste aastate jooksul palju muutunud – ökoloogiliste puhastusainete valik on palju suurem, juurde on tulnud mitmeid Eesti tootjaid. Inimesedki on saanud teadlikumaks. Tundub, et nii tootjad kui tarbijad mõtlevad üha rohkem sellele, millest puhastusaine koosneb ning kuidas see keskkonnale mõjub.

Koristamise kvaliteet sõltub nn Sinneri ringist, st temperatuurist, keemiast, mõjuajast ja mehhaanikast. Kui ühest või kahest mõjurist (nt keemia ja selle mõjumise aeg) loobuda, siis pikeneb aeg mehhaanika peale, sest koristaja peab rohkem nühkima ja küürima, et saada sama tulemus, mis puhastuskeemia abil. Sel moel võtab koristus kindlasti rohkem aega.

Asi, millest vähem räägitud on nn õrnniiske puhastus. Sageli arvame, et kui põrand on korralikult üle uhutud, siis küllap on see ka puhas. Paraku pole see nii. Bakteritel ongi kõige parem paljuneda just soojas niiskes keskkonnas ning väga märja pesuga soodustatakse nende paljunemist ning mustus aetakse lihtsalt laiali. 

Tegeliku puhtuse saavutamiseks on väga oluline õigete lappide ja moppide kasutamine, siis on õige pesemistehnikaga võimalik saavutada puhas tulemus ka ilma kange kodukeemiata.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.